Lugejad meenutavad naljakamaid moeröögatusi: miniseelik nabapluusi ja platvormkingadega, narmastega teksad ja alt laienevad püksid
Naistekas ja Moekuulutaja uurisid, millised trendid on lugejatele eriliselt meelde on jäänud ja mida ehk enam küll ei kannaks, aga kunagi fännati. Loe ja meenuta, küll olid lahedad ajad! Moekuulutaja auhinnakoti võitis Merit, võtame Sinuga ühendust!
Kristi: Mina mäletan, kui kunagi kaheksakümnendatel olid moes ruudulised püksid. Siis ei olnud neid kuskilt saada ja pidi kangapoest ostma ruudulised kangad, et ise endale püksid saaks õmmelda. Nendega sai nii kaua käia kuni need lõpuks peaaegu ribadeks olid.
Merit: Kuna minu teismeliseiga möödus 1980-1990ndatel, olid võimalused üsnagi piiratud, kuid sellele vaatamata ma teatud trende siiski fännasin ja suutsin ka endale neid selga-jalga leida. Mäletan, et kandsin meeleldi teksariidest pükse koos Marati roosa dressipluusiga või pükste peal lohvakat ruudulist nö meestesärki ning jalas tenniseid. Mingil hetkel tänu humanitaarabile ning second hand kauplustele tekkis kokku üsna hektiline stiil, sest paljud asjad tundusid ägedad, aga Instagrami jm sotsiaalmeediat ei olnud ning tuli lähtuda vaid enda sel hetkel ehk mitte kõige rafineeritumast stiilitunnetusest. Mingil vahepealsel perioodil kandsin meeleldi ema noorusaja riideid, eriline lemmik oli kirsipunane kunstnahast jakk, pikad kaelakeed, kiilkontsaga kingad.
Kristiina: Minule ekstra meelde on jäänud miniseelik koos nabapluusiga jalas veel kõrged platvormkingad. Kuna olen nüüd vanuselt 30 ja sünnitanud naine usun et minu keha seda komplekti enam välja ei kannaks, aga armas oleks igal juhul. Hullult veel meeldivad erksavärvilised minikleidid koos pikkade põlvsaabastega, nii et laseme minil särada. ;)
Liis: Minu kõige meeldejäävam trend on see, kui kunagi pükste sääretesse värvilisi või mustrilisi ribasid õmmeldi. Tavaliselt olid neil alati ka narmad küljes. Vahel õmmeldi neid ka tagataskute äärtesse ,et pükid veel silmatorkavamad oleksid. Sellele järgnes üsna pea trend ,kui pükste vöö sangadest sellised õhukesed siidisalli materjalist vööd endale ümber seoti. Ei teagi, mis aasta tendid need olla võisid ,aga väga hästi on meeles, et siis sai palju kangapoes käija neid värvilisi narmastega ribasid otsimas, et siis hiljem ema need pükste säärtesse õmbleks.
Kätlin: Mulle meenusid kohe alt laienevad püksid. See oli vist oma 20 aastat tagasi kui see moeröögauts meie maale jõudis. Ma olin tol ajal veel kooliealine ja "kõigil teistel" olid need püksid, ma pidin ka siis saama. Mäletan meeleheitlikke otsinguid poodides ja kui ei leidnud selliseid nagu tahtsin, tuli osta "tavalised" püksid. Sõna otseses mõttes nutsin lahinal. Vanaema läks siis nende pükstega tipa-tapa õmbleja juurde, kes need alt laienevateks ümber õmbles. Oh seda rõõmu!
Maarika: See võis olla aastal 1995.Olin siis 14 aastane. Me polnud just jõukast peres pärit ja riietega oli kitsas.Seda eredamalt mäletan kui käisin vanematega Kadaka turul (praegu selle koha peal Mustika keskus) ja sain oma esimesed teksapüksid mis olid kintsudest kitsamad ja alt laiad.Käisin nendega vist ööpäeva ringselt nii uhke tunne oli. Kord ütles mulle pinginaaber,et need nii koledad püksid nagu kartuli -kotid.Ja järgmine päev oli ta samasuguste kartuli kottidega koolis.😊Ju siis ikka ei olnud nii kotid. Täna ma neid enam jalga ei paneks ka mitte siis kui need oleksid moes. Isu sai täis.
Elis: Mulle on eriliselt meelde jäänud 80ndate trendid, nt tunked, nokamüts, prillid, tennised, teksajakid, kuigi ma neid hetkel enam ei kannaks, meeldivad need mulle siiski.
Melani: Tahan Teile kirjutada oma lapsepõlve trendist ja kõik küla tütarlapsed läksid selle trendiga kaasa. Olen kasvanud maal, sõna trend tol ajal oli üpriski kauge meist. Küll aga rääkis minu vanaema mulle, et kaunite, pikkade ja värviliste küünte jaoks on vaja otsida heinamaalt Mets Kurereha. Ilusad lillad õied tuli noppida küljest ning süljega kinnitada küüneplaadile. Muidugi püsisid need peal vaid mõned head sekundid aga kõik me küla tüdrukud proovisid selle järgi. Vanust minul tol ajal ehk 5.
Annika: Gümnaasiumi ajal sai väga tihti kantud isa ülikonnavesti. See sobis nii pükste kui seelikuga. Praegu ei kujutaks end küll seda kandmas. 90-ndate alguses ei pööratud suurt tähelepanu koolilõpu riietele.. Lepiti kokku, et tume seelik ja valge pluus. Ja nii oligi. Tänasel hetkel on see kindlasti ilmvõimatu.
Kaie: Mulle tuleb meelde, kuidas ma armastasin teksaseid, mis olid põlvedest hästi kitsad ja kinga juurest pidi neil laiust olema niipalju, et kinganinad välja ei paistnud. Niisuguseid pükse sai kantud 70 kuni 75.ndatel aastatel. Kui nende pükstega linnas likusin, siis olid ikka pilgud täiega minu peal. Väga kuum. Soeng oli keemiliste lokkidega lainesse löödud, suvel olid ees suured päikeseprillid. Esimesed kõige popimad prillid sain endale tartu marja tänava täikalt. Päikeseprillide klaasid olid varjuga, ülevalt heledamaks beezid ja altpoolt tumedamad. Raamid olid beezi värvi. Pükste peal kandsin miljonist lühikeste varrukatega pluusi' helesinist ja üleval rinnal olid 2 taskut. Taskute peal olid 3 sisseõmmeldud nöörvolti. Niisugune kuum komplekt siis.
10. ja 11. märtsil saab Tartu Kaubamaja keskuses toimuval Moekuulutaja üritusel tutvuda nii algava hooaja, aga ka hoopis kaugemate ja erilisemate trendidega.
