Vajalikud nipid: mida pead teadma ja silmas pidama, kui hakkad oma uhket orhideed ümber istutama

Kas orhidee on liiga suureks kasvanud? Potist paistavad vaid juured? Koorepuru on muutunud samblaseguseks mullaks? Kui nii, siis on aeg kallis taim ümber istutada, õpetab kodus.ee.

Nagu enamikule teistele toalilledele, on kevad ka orhideedele parim aeg ümberistutamiseks. Kuigi üldised istutamise põhimõtted on samad, siis mõned iseärasused siiski on. Kõigepealt tuleb veenduda, et taim üldse istutamist vajab. Orhidee puhul on istutamiseks kaks põhjust: siis, kui substraat on liiga vana, või kui taim „ronib" potist välja. Istutamine on hea ette võtta ajal, mil orhideel algab intensiivsem kasvuperiood: hakkavad kasvama uued juured ja võrsed, kuukingal uus leht.

Orhideesid kasvatatakse substraadisegus, mis taheneb kiiresti ja milles juured saavad piisavalt õhku. Enam levinud on männikoore baasil valmistatud segud, millele on lisatud turbasammalt, perliiti, kookoskiudu, sütt, turvast jms. Aja jooksul substraat kõduneb, kooretükid lagunevad ja poti sisu püsib liiga kaua niiske. Veidi varieeruva koostisega valmissubstraate võib leida kõigist aiandus- ja lillepoodidest, enamasti ka supermarketitest. Segu võib eelpool nimetatud komponentidest ka ise valmis teha.

Ainult kõrgusesse kasvavatele kuukingadele jääb pott harva liiga väikeseks. Kui taim püsib stabiilselt potis ja kastmisrežiim on tingimustele vastav, siis ei ole vajadust istutada. Paljud teised orhideed (kambriad, katleiad, tsümbiidiumid jt) kasvavad laiuti ja kui uue võrse kasvuks jääb potis ruumi väheks, tuleb istutamine ette võtta.

Enne istutamist

Istutatav taim tuleks mõni päev varem korralikult läbi kasta ja ka väetada, et varustada teda esimesteks päevadeks vajaliku veega. Ka uus istutussubstraat tuleks paar päeva enne kasutamist niisutada ning lasta sel pisut taheneda.

Orhideepott ei pea tingimata olema läbipaistev, küll aga on läbipaistvas potis lihtsam kontrollida juurte seisukorda ning kastmisvajadust. Uus pott tuleb valida eelkõige juuremassi, mitte lehtede suuruse alusel. Istutamisel tuleb taim paigutada potti nii, et mõlemad püsti seisaksid. Kui taim on potis ebastabiilne, sest juuri on vähe, fikseeri ta tugikepiga. Veel võib vaja minna tugikeppe ja pehmet traati, nööri või kinnitusklambreid, et taim pärast istutust korralikult fikseerida.

Käepärast võiks hoida kaneelipuru (jah, sedasama, mida kasutatakse küpsetamisel). Kui ära lõigatud taimeosade lõikekohti (juured, jagamisel tekkinud lõikekohad) kaneelipuruga tupsutada, paranevad need paremini ja väheneb mädanike oht.

Sagedasemad vead ümberistutamisel:

• Vale aeg. Istutada tuleks kevadel või suvel, kui taimedel on aktiivse kasvu periood. Isegi kuukingadel, kellel ei ole selgelt väljakujunenud puhkeaega, on elutegevus sügiseltalvel aeglasem. Kui istutamata jätmine võib põhjustada taime hukkumise (nt valede hooldusvõtete tagajärjel on juured hävinenud), siis tuleb muidugi istutada ka muul ajal.
• Liiga suur pott. Liiga suures potis ei tahene substraat (eriti poti keskel) piisavalt kiiresti ning juured võivad kergesti mädanema minna.
• Vale istutuskõrgus. Liiga sügavale istutatud taim võib kastmisel saada vett lehtede või ebasibulate vahele ning sinna võib kergesti tekkida mädanik. Liiga kõrge istutuse korral ei pruugi taim olla kindlalt paigal, osa juuri on potist väljas ega pruugi kastmisel piisavalt vett saada.
• Vale substraat. Liiga peenetükilise või „mullase" substraadi puhul on juured liiga kaua märjad ega saa piisavalt õhku. Kasvutingimused (temperatuur, õhuniiskus) mõjutavad peene substraadi kuivamist liiga palju ja kasta on keerulisem.
• Istutamisega lahendatakse hooldusprobleeme. Vahel on vaja istutada sellepärast, et valest hooldusest tekitatud kahjustusi kõrvaldada (näiteks tuleb taim väiksemasse potti istutada mädanenud juurte tõttu), aga kindlasti ei saa sagedasema istutusega asendada sobivat hooldust.

Kuukinga istutamine

1. Kuukinga on potist lihtsam eemaldada, kui potti õrnalt muljuda. Potiaukudest välja kasvanud juuri võib küll üritada potist välja lõigata, kuid enamasti tekib sellest siiski suuremaid või väiksemaid vigastusi, seega võib need lihtsalt ära lõigata.
2. Kogu vana substraat tuleb juurte ümbert ära võtta. Eemaldada on tarvis ka kõik mädanenud või kuivanud juured, lõigates need tagasi kuni terve koeni.
3. Alles nüüd saab otsustada, kui suur peaks olema uus pott. Taim tuleks panna võimalikult poti keskele, niisutatud juured on elastsed ja neid on lihtsam ühtlaselt potti jagada.
4. Substraati tuleb lisada väikeste peotäite kaupa ning vajaduse korral koputada potti vastu lauda, hoides taime teise käega potis paigal. Substraati võib kergelt vajutades juurte vahele suunata, kuid kõvasti suruda pole vaja - väike õhuruum juurte vahel ei tee halba.

Veenusekinga istutamine

1. Veenuseking kasvatab sõltuvalt liigist ja sordist igast võrsest ühe või mitu noort. Iga võrse õitseb ühe korra ja ajapikku kasvab taim suuremaks puhmaks. Ümberistutamisel võib vanemad võrsed eemaldada või taime väiksemateks osadeks jagada, kuid nii, et igale osale jääb vähemalt kaks täiskasvanud ja üks või mitu noort võrset.
2. Terved juured on pruunikad, heledamate aktiivsete otstega ning karvased. Enamasti on nad tihedalt kokku kasvanud ja neid eraldada ei ole vaja, eemaldada tuleb ainult mädanenud juured.
3. Istutamisel peab jälgima, et uutel võrsetel jääks piisavalt kasvuruumi ning juurekael jääks substraadi sisse.

Kambria istutamine

1. Erinevalt kuukingast kasvavad kambriad ajapikku potist välja.
2. Kambriate juured on peenemad kui kuukingal, värvuselt valged või kreemikad. Surnud juured on tumenenud ja seest tühjad.
3. Vanu ebasibulaid eemaldada ei tasu, sest neis olevad varud on vajalikud uute võrsete kasvatamiseks. Taim tuleks asetada potti nii, et kogu kasvuruum jääks kõige värskema võrse suunas.
4. Vajaduse korral tuleb vanemad ebasibulad fikseerida tugikepiga.

Allikas: Kodus.ee