69-aastase emaga koos elav keskealine Tõnu: miks ma peaksin võtma korterilaenu, kui mul on kodumaja olemas?

Kõrvaltvaataja võib arvata, et oma eaka emaga elavad koos ainult mehed, kes naisteturul löögile ei saa – nad on kas alkoholilembesed või lihtsalt saamatud. Kas see on alati nii?

Sünnist saati Tallinnas Pääskülas elav Tõnu (48) ei ole kunagi lapsepõlvekodust välja kolinud ja jagab siiani emaga maja. Kunagi elasid seal ka tema vanavanemad, kes on nüüdseks surnud. Isa lahkus pere juurest juba siis, kui Tõnu väike oli. Vahepeal sai nende juures ajutist peavarju ka mõni kaugem sugulane, keda elu Tallinna tõi.

Tõnu on haritud, ei joo ega suitseta, näeb oma vanusest noorem välja, tal on töö, hobid, palju sõpru, kuid suhetes naistega pole tal enda sõnul õnne olnud. “Või on just õnne olnud, et olen hullemast pääsenud,” naerab ta. Selles osas vastab ta tõesti ettekujutusele mehest, kes emaga koos elab – ta pole leidnud sobivat naist. “Pruute on mul elu jooksul ikka paar tükki olnud.”

Tõnu sõnul on peamine põhjus majanduslik, mitte see, et ema hoiaks teda kinni või ei saaks tema ilma emata hakkama. “Küsin vastu: miks ma peaksin võtma laenu ja korteri ostma, kui mul on kodumaja olemas? See, et mu 69aastane ema elab samas majas, ei ole minu jaoks määrav põhjus kodust lahkumiseks."