Lugeja on kuri: naisi innustatakse naistearstil käima, aga günekoloogile tasuta aega ei ole ega tule
Olen korralikult makse maksnud pea paarkümmend aastat ja tervishoiusüsteemi kurnanud vaid tungival vajadusel: lapseootuste ja sünnituste ning laste tõsisemate haiguste korral.
Kuna minu neljakümneste tutvusringkonnas on viimastel aastatel diagnoositud päris mitu pahaloomulist kasvajat, olen püüdnud järgida üldist soovitust vähemalt nn. naisteasjad korra aastas üle vaadata lasta.
Suur oli minu imestus (süsteemi üldist allakäiku arvestades ei oleks äkki pidanud olema), kui paar nädalat tagasi kodulähedasse pealinna nõuandlasse konsultatsiooni aega panna soovides kuulsin, et aegu ei ole ja ei tea, millal tuleb. Mis mõttes ei ole, alati on ju peale kolmekuist ootamist ikka arstile saanud?! Administraatori sõnul lisanduvat ajad kaootiliselt päeva/nädala/kuu/kvartali lõikes. Kas peaksin tõesti arstile saamiseks heale õnnele lootes päev otsa telefoni otsas rippuma või digiregistratuuris lehte värskendama?
Ehk et ühelt poolt räägitakse haiguste ennetamise vajalikkusest ja teisalt tekitatakse olukord, kus inimene lööb lihtsalt käega või viib riigi poolt antava ühe kuu lapsetoetuse eraarstile, kuigi tal oleks maksumaksjana õigus tasuta konsultatsioonile.
Sama kummaline lugu on sünnitamisega: ühelt poolt seebitatakse naisi lapsi saama ja teisalt sunnitakse neid beebide ilmale toomiseks Põlvast Võruni või Valgast Tartuni jalgu risti hoidma.
Ise olen kolm korda käinud pealinna konveiersünnitusmajas. Esimesel kahel korral sain hakkama vastavalt nelja ja kolme tunniga, kolmas aga venis pikale, kuna suure sünnitajate arvu tõttu jätkus mind kui kogenud sünnitusmasinat jälgima vaid soomlannast praktikant ja kuskil tekkis infosulg. Jah, mina oleksin pool tundi või tunni sõita jõudnud, aga mul on tuttavaid, kes on lapse poole tunniga ilmale toonud. Jah, mul läks hästi ja sain palatisse, ega pidanud kartma, et äkki tuleb ruumipuuduse tõttu sünnitada koridoris, nagu ühe mu Tartus sünnitanud sõbrannaga peaaegu juhtus.
Võib ju öelda, et meie esiemad said elatud arstideta ja sünnitatud saunas, abiks vaid mõni kogenum külanaine, ent miks peab muus osas üha kasutajasõbralikumaks muutuv riik arstiabi osas selliseid vähikäike tegema?
