Erektsioonihäire — millele see viitab ja kuidas olukorda parandada?
Meeste puhul on raskused erektsiooni saavutamise või säilitamisega üheks potentsiaalseks ohumärgiks, et keha veresoonte tervisega ei ole kõik korras. Kõige sagedasem erektsioonihäire põhjus on kubemepiirkonna veresoonte funktsiooni langus, mis on enamasti põhjustatud algavast või juba välja kujunenud ateroskleroosist ehk veresoonte lupjumisest. Seetõttu on südame-veresoonkonnahaigustega (näiteks kõrge vererõhuga) meestel ka erektsiooniga seotud probleemid sagedasemad.
Südamehaiguste ja erektsioonihäire omavaheline seotus tähendab omakorda ka seda, et seksuaalse funktsiooni häireid märgates peaksid mehed mõtlema ka oma südame tervise peale. Eriti kehtib see nooremate, 30-40ndates eluaastates meeste puhul, kuna nooremas eas avalduv veresoonte funktsiooni langusest põhjustatud erektsioonihäire viitab ka suurenenud südame-veresoonkonna haiguse riskile. Uuringud on näidanud, et välja kujunenud südame pärgarterite ateroskleroosiga meestest esinevad vähemalt 50%-l ka erektsiooniprobleemid. Märkimisväärne on, et seksuaalse funktsiooni häire tekib enamikel, ligi 70%-l juhtudest enne, kui mehed hakkavad tundma pärgarterite ummistusele viitavaid sümptomeid, nagu koormustaluvuse järsku langust, pigistustunnet või valu rinnus.
Ajavahemik erektsioonihäire avaldumisest kuni võimaliku südamearterite verevoolu takistuse välja kujunemiseni on keskmiselt 2-5 aastat. Seega annab õigeaegne probleemile tähelepanu pööramine meestele võimaluse pöörduda arsti vastuvõtule uuringuteks enne tõsise tervisehäda välja kujunemist. Kui organismi märguannetele tähelepanu mitte pöörata, võib esimene märk südame-veresoonkonna haigusest olla südameinfarktiga haiglasse sattumine, mille puhul on tegu eluohtliku seisundiga ning varajase ennetuse jaoks on liiga hilja.
Regulaarne liikumine aitab erektsioonihäiret leevendada
Positiivse asjaoluna saab välja tuua, et regulaarsel liikumisel ja füüsilisel treeningul on lisaks südame-veresoonkonna haigestumist ennetavale toimele ka võime osaliselt taastada veresoonte funktsiooni ning sealhulgas erektsioonihäire raskusastet leevendada. Mitmed uuringud on kinnitanud, et algava või juba väljakujunenud veresoonte lupjumise ehk ateroskleroosiga meestel parandab regulaarne füüsiline treening nii üldist koormustaluvust kui ka seksuaalset funktsiooni. Kõige märgatavam on regulaarse liikumise positiivne toime just noorematel meestel, kellel on algavale seksuaalse funktsiooni häirele viitavad sümptomid. See teadmine on kindlasti oluline motiveerija, et alustada oma tervisesse panustamist ning seeläbi ka oma seksuaaltervist parandada.
Südame-veresoonkonna haiguste ennetamiseks ja tervisele soodsa mõju avaldamiseks on soovitatav vähemalt 2,5 kuni 5 tundi mõõduka intensiivsusega füüsilist tegevust nädalas, jagatuna 4-5 korra peale. Seega on piisav 30 minutit liikumist viiel päeval nädalas, et anda panus oma keha südame ja veresoonte tervise parandamiseks. Sealjuures ei tähenda füüsiline aktiivsus vaid sporditreeningute tegemist, sinna alla käivad ka näiteks treppidest käimine, keskmisest kiirema tempoga kõndimine, aiatööde tegemine. Suurema koormusega tervisetreeninguks sobivad näiteks kepikõnd, sörkjooks, ujumine, jalgrattasõit, tantsimine, sõudmine, uisutamine ja rulluisutamine.
Allikas: toitumine.ee
