Lugeja sõnum sünnitusosakondi sulgevale riigile: mõned teenused on sellised, et neile tuleb lihtsalt peale maksta. Eriti, kui me soovime, et ka väljaspool Tallinna oleks elu

Eile avaldasime Eva, Nora ja Mia ema Ave Tamra hirmuäratava kogemuse, kuidas ta oma Võrumaal asuvast kodust Põlva haiglasse sünnitama ei jõudnudki ja tõi lapse ilmale auto tagaistmel. See on üks õnneliku lõpuga näide sellest, mis juhtub, kui haigla jääb kodust liiga kaugele. Kõik lood nii hästi lõppeda ei pruugi. Loo kommentaariumis avaldas arvamust ka üks lugeja, kes saatis riigile selge sõnumi, et mõned teenused paraku on sellised, millelel tuleks peale maksta, et elu väljaspool suuremaid linnu välja ei sureks.

“Iga järjekordse asutuse kinnipanemine on kohalikele inimestele meeldetuletuseks, et miks te veel siin olete, kolige minema,” kirjutab ta. “Kolige sinna, kus on riik oma teenustega!

Kui veel sünnitaja viiakse kiirabiautoga sinna Tartusse sünnitama, siis tagasi koju ei vii vist enam keegi? Või on sinna äriplaani sisse kirjutatud, et kiirabiauto hakkab ka ema lapsega pärast koju sõidutama?

Kuidas on sünnitusmajas külas käimisega? Ainult autoga isenditele, kellel on aega sõita tund-pooleteist Tartusse ja teine samapalju tagasi.

Jah, loomuikult ei pea naist seal külastama, saab ka ilma hakkama. Ise sain esimese lapse veel sellistes tingimustes, kus ühtki isa isegi ei lastud sünnitusmajja sisse (ja jäin ellu!), aga ikkagi on lapse sünd nii eriline sündmus, et hilisemad korrad, kus mees võis külas käia või siis isegi perepalati sai võtta, on palju meeldivamad olnud. Isa ei saa olla alati mitu päeva koos naisega haiglas, sest peres võib olla teisi lapsi või on majapidamises loomad, aga külas ju tahaks ikka käia. Ja kõik naised ei saa päeva või kahega sealt tulema.

Mõned teenused on sellised, et neile tuleb lihtsalt peale maksta. Eriti, kui me soovime, et ka väljaspool Tallinna oleks elu. Me maksame väga paljudele muudele asjatele peale ja ju siis tuleks ka nendele sünnitusmajadele peale maksta. Ja samas kulutame raha väga paljudele mõtetutele asjadele — näiteks Ilvese suvila ülevalpidamisele ja selle eest, et see härra n-ö esindaks Eesti riiki, kuigi selline jokitaja ei kõlba meie riiki üks raas esindama.

Kogu meie riiki on kallis pidada, aga mingid esmavajalikud asjad peaksid ikka olemas olema ka riigipiiri ääres.”