Päikesepaiste toob pigmendilaigud: kuidas inetuid pruune laike ennetada ja neist vabaneda?
Pigmendilaigud on üha rohkemaid naisi kimbutav probleem, mille tekkepõhjuseid on mitmeid — pärilikkus, hormonaalsed muutused, päikesekiirgus, vananemine ning stress. Kõige sagedamini tekivad pigmendilaigud ülahuule kohale, meelekohtadesse, põsenukkidele ja dekolteele. Kui kortsukesed tekivad ajapikku, siis pigmendilaigud peaaegu üleöö. Karta me neid oska ja ei saa ka, aga kui pigmendilaigud juba välja on tulnud, siis vabanemine neist on keeruline, aeganõudev ja pikale veniv protsess.
Melanotsüüdid ehk pigmendirakud, paiknevad marrasknahas (kõige ülemises nahakihis) ja nende funktsioon on naha kaitsmine päikesepõletuse eest. Mida rohkem me päikese käes viibime, seda enam melaniin naha pinnale tõuseb ja meie nahk ka jumekamaks muutub. Pigmendilaigud tekivad samuti melaniinist, aga selle liigtootmisest teatud naha piirkonnas.
Mida teha kui pigmendilaigud häirivad?
Lahendusi on mitmeid. Salongides ja medispa’des tehakse keemilisi nahakoorimisi, nahalihvimisi ja laserhooldusi. Selliste hoolduste tulemusel kooritakse kas sarvkihti või teisi pindmisi marrasknaha kihte. Oluline on teada, et peale selliseid hooldusi ei tohi mitmeid nädalaid viibida päikese käes, protseduuriga kaasnevat naha ketendamist ei tohi mehhaaniliselt eemaldada, nahka peab ohtralt niisutama ja kasutama SPF faktoritega hoolduskreeme. Protseduure on soovitatav teha pimedal perioodil ja vastavalt pigmendilaikude intensiivsusele ja hulgale peab hooldusi kordama.
Kui professionaalsed hooldused kõrvale jätta, siis on võimalik abi saada ka spetsiaalsetest iluhooldustoodest. Poelettidel on saadaval valgendavad kreemid. Enamjaolt on selliste kreemide nimedes kasutusel sõnad: whitening (valgendav), brightening (klaariks, säravaks muutev), unifying (jumet ühtlustav) jne. Sellised kreemid sisaldavad sageli valgendavaid aineid, puuvilja-ja/või piimhappeid, A või C vitamiine, erinevaid taimeekstrakte. Kreemidele on vastavalt valgendavate komponentide intensiivsusele peale märgitud millal ja kui sageli neid kasutama peab.
Kindlasti tuleb valgendavat kreemi kasutades jälgida SPF faktori olemasolu. Juhul kui SPF kaitset kreem ei anna, tuleks tagada päikesekaitse alternatiivsete toodetega — spetsiaalse päikesekaitsevahendi või SPFi sisaldavate jumestustoodete abil. Valgendavatest toodetest kõige leebemad ja loomulikumad on taimeekstraktidel põhinevad kreemid, mida võib kasutada aastaringselt. Valgendavate kreemide koostisainete hulka kuuluvad üldjuhul taimed, mis kasvavad ekstreemsetes tingimustes ereda päikesekiirguse käes (nt. kõrgmäestik) ja taimel tuleb end päikese eest kaitsta. Naha sisse jõudes asuvad taimeekstraktid liigset pigmendikogumit lõhustama ja heledamaks muutma. Tulemus on silmaga näha — pigmendilaik laguneb tükkideks, muutub oluliselt heledamaks ja päikeselisel perioodil selle tumedus ei taastu. Sellist efekti ei tasu oodata nädalase kreemi kasutuse järel ja arvestada tuleks pikema perioodiga.
Naharakud uuenevad 28-35 päeva, pigmendilaigud on visad kaduma ning nendega võitlemine on järjepidev töö. Seetõttu ei tasukski heituda ja kreemi riiulile seisma jätta kui tulemust koheselt näha pole.
Valgendav efekt — müüdid ja tegelikkus?
Kõige levinum on müüt, et valgendav kreem teeb näo valgeks. Seda pole põhjust peljata. Vastupidi, valgendavad tooted muudavad naha klaariks ja ühtlustavad tooni. Teine müüt on seotud kreemi kasutamisega. Seda kiputakse kandma vaid pigmendilaigule. Hooldustoodete eesmärk on liigsed pigmendikogumid lõhustada ja hoida melaniini liigtootmist kontrolli all. Valgendava kreemi kasutamine suuremal pinnal mitte ainult ei võitle olemasolevate pigmendilaikudega vaid hoiab ka ära uute võimalike pigmendilaikude tekke.
