“Saan teadlastest ja arstidest aru, loomulikult. Meditsiin areneb ja me suudame aina rohkem, aga olen mõelnud ka selle peale, miks möödunud sajandil Eesti taluperede õuel väga palju lapsi ringi jooksis,” räägib ta. “Kõik ei saanudki suureks ja siis mõeldi — jumal andis, jumal võttis ning ära läksid ju nõrgemad.”

Ergma tunnistab, et on ka arstide käest küsinud, kust jookseb piir. “Me tahame väga kaugele tungida, ise jumalad olla,” möönab ta. “Tean last, keda elustati kolm korda, nüüd on ta väga raske puudega.”

Loe pikemat intervjuud Tartu volikogu aseesimees Ene Ergmaga värskest Naistelehest.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena