Klatšimoori klassika: 50 jõledust ja nuhtlust, mida ma suve juures jälestan
Olen kõigile oma sõpradele öelnud, et suvi imeb. Sajaga. Minu lemmikaastaaeg on hoopis varajane sügis — siis on suvitajad tagasi linna sõitnud, mehed jälle normaalsed püksid jalga tõmmanud ja õhk grillisuitsust puhas. Saab rahulikult seenele minna ja elu üle järele mõelda, ilma et palav päike aju sulataks. “Ainult idioot ei oska suve nautida!” põrutavad pahased tuttavad, mispeale on mul targu valmis pandud list viiekümnest nõmedast suveasjast. Aga palun, siin need on — puha tähestikulises järjekorras. Eks katsuge vastu vaielda!
Armumine. Suve armulood sünnivad reeglina napsiuimas mingil lällamisüritusel — pidu on üürike, aga pohmakas pikk. Kui sa ka ise sellesse lõksu ei lange, on avalikes kohtades amelevaid paarikesi lihtsalt piinlik vaadata.
Asendaja. Hoidku taevas, kui sul on suvel pakilist asjaajamist — kõik sulle olulised ametnikud on parajasti puhkusel ja sinu probleemiga tegeleb praktikant, kes ei saa millestki aru.
ATV-d. Need agregaadid on hingelt põlduritele, kelle au pihta käib istuda traktorirooli ja teha seal ausat tööd. Selle asemel hirmutavad nad külateedel vanureid ja lapsi.
Autodisko. Paljudel noortel pole klubitamiseks raha. Poest ostetakse plastpudelis õlu kaasa ja tehakse endale tasuta ööklubi külateele või kortermaja sisehoovi pargitud bemaris.
Batuut. See peab olema, sest naabril on ka ja lapsed jonnivad. Tagajärjeks pidev hirm ja murtud käeluud.
Bermuudapüksid. Kõige kohutavam riideese, mis pole ei püksid ega seelik. Need ei kaunista kedagi ega midagi.
Bikiinid. Väga vähe näeb rannas välkuvatel kannikatel ja tissidel kandjale sobivas suuruses ja siivsuses päevitusriideid.
Depilatsioon. Olgem ausad, talvel oli täiesti ükspuha, kas su paksudes sukkpükstes ning kampsunites kaenlaalused ja alajäsemed on raseeritud või mitte.
Grillimine. Mida teha siis, kui naabrite aiast päevast päeva hoovav kärsanud rasva hais ei meeldi?
Higihais. Sellest ei pääse ei tööl, tänaval ega poejärjekorras.
Jaanipäev. Üleriigiline joomisüritus, mida üritatakse ilustada rahvusliku tähtpäeva sildiga.
Jaan Tätte. Ta on küll jälle lubanud, et taandub kontserdilavadelt, aga oleme seda varemgi kuulnud.
Jäätis. Suvel isutab selle järele ja see teeb paksuks.
Kehakaal. Talvel ei teinud keegi su sviitri- ja pekivoltidel vahet. Suvel näed kõigi teiste seljas imelisi riideid, mida sinu figuur kanda ei luba.
Konditsioneer. Igasuvine tüliõun kontoris. Kes ei suuda ilma hingata, kes aga kurdab närvipõletikku.
Koolivaheaeg. Õppeperioodil on vähemalt teatud periood ööpäevas, kus noorus istub neile eraldatud hoonetes, mitte ei jõlgu vabalt ringi ega tüüta täiskasvanud inimesi.
Kummibassein. Mis siis, et see maksab pool varandust, on inetu ja lekib, aga kõigil naabritel ju on.
Kuumalaine. Kuigi tavaliselt vingub eestlane, et suvi on jahe, ei pääse me nädalast või paarist, kui kuumus on täiesti talumatu (päeval ei suuda midagi teha, öösel ei lase uinuda kehale kleepuvad linad).
Kärbsed. Juba vanarahvas kirus: päeval on palav ja parmud, öösel sääsed ja poisid.
Lühkarid. Erinevates ebamäärastes pikkusevariantides khakivärvi või beežid meestepüksid. Eriti koledad on veidi allpool põlve lõppevad lühkarid, mis paljastavad paarkümmend sentimeetrit kontpeenikest lubivalget ja/või karvast säärt.
Maasikad. Ja muud hooajalised viljad-marjad, mida kugistad süüa rohkem kui isu oleks peamiselt seepärast, et neid on parajasti saada.
Meeleheitel vanapoisid. Kõik riigi vallalised mehed leiavad, et neil on vaja otsekohe pruut leida. Et Eestimaa suvi on imelühike, ei hoita jõudu kokku. Naistele lähenetakse kõige lollimatel viisidel, kus sõnaline osa tihti puudub.
Murumüts. Meeste aksessuaar, mis sobib pigem liivakasti.
Muruniitmine. Paljudele meeldib muru niita — ja meeldib seda teha naabri lahtise akna all kell kuus hommikul.
Nabapluus. Väga vähe on laudsileda kõhuga naisi.
Nudistid. Kaaskodanikele peaks jääma õigus näha alasti võõraid ainult pornofilmides. Isegi nudistide meelisrandadest hoidudes näeb suviti kaugelt palju rohkem katmata ihu kui tahaks.
Pediküür. Kui ei taha umbsetes kossides higistada, pole iganädalasest jalgade koorimisest ja varbaküünte võõpamisest pääsu.
Piknik. Neid peab regulaarselt pidama, sest nii on ju kombeks. Kuigi pärast on riided sipelgaid ja liiva täis ning tagumik mättal istumisest kange.
Plätud. Tihti juhtub, et kandja pole oma varvastele juba paar aastat lähemalt otsa vaadanud — seenhaigusest räsitud küüned, inetud nahapaksendid või lihtsalt kasimata küünealused.
Puhkus. Sa oled terve aasta oodanud, aga… Esimesed kaks nädalat kulub juhtme väljatõmbamisele (“Oi, ma ei peagi varahommikul koosolekule minema?”). Kolmandal nädalal hakkad juba vabadusega kohanema. Viimase nädala veedad peatse tööle naasmise ja kõigist täitumata jäänud plaanidest mõtlemise ärevuses.
Pulmad. Tavaliselt abiellutakse suvel. Pulmad on huvitav üritus peamiselt neile, kes on otsesed asjaosalised.
Puugid. Nad levitavad ohtlikke haigusi ja on ka lihtsalt vastikud.
Päikesepõletus. Hurraa, puhkus! Pääsed viimaks randa. Õhtul magama heites tunned, kuidas isegi pehme tekk teeb põlenud nahale haiget. Hüvasti, puhkus.
Raha. Seda kulub suvekuudel rohkem kui kogu ülejäänud aastas kokku (puhkus, suvegarderoob, suvehõrgutised, grillimine, pudelite kaupa vett ja alkoholi, jäätis, kontserdipiletid, laste kapriisid, bensiin jne).
Rand. Pool kallist puhkepäeva kulub edasi-tagasi tuiamiseks, et vaba rannaribakest leida. Kui oled viimaks end kreemiga kokku plötserdanud ja pikali heitnud, astuvad sinust üle kümned järgmised otsijad.
Rohimine. Isikliku mahepõllu vilju on talvel tore nautida, aga suvel umbrohtu katkudes leiad end juurdlemas, miks sa ei võiks paari kartulikotti ja kümmet kapsapead lihtsalt turult osta.
Rulluisutajad (vt ka rulatajad ja jalgratturid). Täpsemalt need, kes üritavad kõnniteel jalutajaid maha niita.
Rästikud. Lumel ja poril on kastese heinamaa ees vähemalt üks eelis — seal ei varitse sind mürkmaod.
Salatid. Kui lähed suvel külla, on selge, et seal normaalselt süüa ei saa. Pakutakse nn “kerget toitu“ — laual troonivad heinakuhjad.
Sokid ja sandaalid. Mehed ei õpi kunagi, et on ainult kas üks või teine.
Suvepäevad. Üritus, kus ülemused-alluvad saavad end täis juua ja üksteise ees lolliks teha.
Suvetuurid. Artistid tiirutavad kambakesi mööda Eestimaad ja esitavad viletsaid laule, mis on loodudki mõttega, et purjus kontserdilised suudaksid neile kaasa joriseda.
Suvitajad. Suvitajatega seotud häda ja viletsus on kultusfilmis “Siin me oleme” nii hästi kokku võetud, et mul pole midagi lisadagi.
Sääsed. Pinisevad vereimejad olid talvekuudega juba meelest minna jõudnud.
Sünnipäev. Kel on suvel sünnipäev, see teab. Kellelgi pole meeles või keegi ei saa tulla.
T-särgid. On inimesi, kes kannavad kõhul või seljal kõige kummalisemaid sõnumeid ja loosungeid (“Olen Bitch!”, “I Love Porn!”).
Töö. Kogu see osa suvest, kui sul pole parajasti puhkus või nädalavahetus, on täiesti mõttetu.
Vabaõhufestivalid ja suveetendused. Kultuurisündmust on võimatu nautida, segavad sääsed, purjus inimesed ja lärmakad lapsed.
Õllesummer. Joomisüritus, mida üritatakse peita kultuurisündmuse maski taha.
Ühistransport. Kitsas vahekäigus üksteise vastu hõõrduvad higised kehad ja õhupuudus ongi maapealne põrgu.
