Miks võid suhtes end üksikuna tunda ja mida teha, kui lähedane inimene muutub ühtäkki võõraks ja kaugeks?
Abielluvad või astuvad suhtesse need inimesed, kes tahavad koos olla. Nad soovivad jagada oma armsamaga elu, rõõmu ja kurbust ning toetada teineteist. Ent juhtub ka nii, et lähedane inimene muutub ühtäkki võõraks ja kaugeks, kuigi on olnud kogu aeg su kõrval. Ta on tõepoolest olemas, kuid sa tunned end üksikuna, ning see on kõige kurvem üksindus. Mis on siis selle põhjus ja kuidas saaks olukorda parandada?
Ka ilma partnerita elamine on keeruline, ent siis on üksindus loogiline. Me harjume iseendaga arvestama. Kui aga kõrvale ilmub armastatud inimene, siis ihkame otsekohe toetust. Kui sellest aga keeldutakse otse või kaude, teeb see haiget.
Miks sa võid suhtes olles end üksikuna tunda?
Sind armastatakse vaid siis, kui oled tugev. On kerge ja mugav armastada õnnelikke ja edukaid inimesi. Teine lugu on haavatavate, kurbade ja süngetega. Alateadlikult saad sellest aru ja varjad oma probleeme. Teisiti võidakse tallata sinu tunnetel.
Sind armastatakse vaid nõrgana. Juhtub ka nii, et partner on valmis su pisaraid kuivatama ning lohutama sind hommikust õhtuni ja õhtust hommikuni. Kui aga su elus toimuvad muutused paremuse poole, asub kallim sind välja naerma ja rõhuma sinu väärtusetusele. Sellises suhtes on kõik hästi senikaua, kuni mees tunneb oma ülimust.
Sa ise ei aktsepteeri ennast. Kui sa siiralt usud , et armastust on võimalik välja teenida õigustades vaid kellegi ootusi, siis hakkad ise vältima partnerit oma elu rasketel hetkedel. Just siis, kui vajad kõige enam kaitset ja toetust. Mees saab aga tõelise sinu asemel kunstliku versiooni sinust ja hakkab suhtlema just temaga.
Sa märkad ükskõiksust. Isegi kõige väiksemad märgid sellest teevad haiget. Näiteks unustab partner, et palusid helistada. Või ei kavatsegi ta end nihutada, kui istud diivanile ta kõrvale. Haigutab, kui jutustad talle lugu oma lapsepõlvest. Kõik see süvendab sinu üksindustunnet.
Sa oled juba ammu kõik enda kanda võtnud. Puhtad nõud on sinu asi, sest meest mustad nõud ei sega. Ka laste õppimist pead sina kontrollima, kuna temal pole selleks kannatust. Kõik oleks justkui loogiline, ent ühel hetkel selgub, et sinust on saanud lihtsalt üks funktsioon — tegeled olmega, kasvatad lapsi, teenid raha ning mõistad kõiki. Sind aga ei mõista mitte keegi.
Sa pole kindel, et tema on see õige. Kas teie põhiväärtused on sarnased? Kas sind huvitab just selle mehe arvamus? Kas soovid teda kuulata? Kas näed, et teil võib olla ühine tulevik? Kas tahad jääda ta kõrvale ja koos lapselapsi kasvatada? Kui sul nendele küsimustele vastused puuduvad, siis on raske leida õiget kontakti ja lähedust, sest hingepõhjas pead teda ajutiseks variandiks ning ootad midagi enamat. Täpsemalt kedagi enamat.
Sa pole kindel, kas oled tema jaoks see õige. Kõik oleks justkui normaalne, ent esinumbriks pole sa tema elus saanud. Vaatad talle silma, nõuad tõendeid, saad need, ent tunned ikkagi, et ta libiseb sul käest. Inimesed kalduvad tegelikult panustama sellesse, mis näib neile oluline. Kui aga mees, keda sa armastusega ümbritsed, kingib oma soojust ja aega kellelegi teisele (põhjused pole olulised), siis õnnelikuks ta sind ei tee.
Ta on väsinud. Kui inimestel on raskusi ja nad väsivad, siis ei ole neil erilist tahtmist suhetega tegeleda. Vaja on vaid olukorrast välja tulla. Ning just siis hakataksegi järk-järgult teineteisest kaugenema. Minnakse lihtsalt üle jõudu säästvale režiimile. Sageli on see ajutine nähtus. Kui elu läheb jälle tavapärastele rööbastele, on ka suhted taas korras.
Kuidas leida suhtes rohkem lähedust?
Suhelda pidevalt. Kui istud autosse, ära lülita raadiot sisse. Olge veidi aega vaikuses ja üritage siis leida jututeemasid. Ära ole ninapidi telefonis, ära vaata telerit, kui mees püüab sulle rääkida, mida tööl koosolekul räägiti. Ära lenda sel ajal mõtetega kaugustesse. Ole “siin ja praegu”, tervenisti suhtlemas.
Tunda teineteist. Suhte alguses oleme ärevil rõõmust ja uudsusest. Siis aga elame kindlas teadmises, et kõik on juba selge ja tuttav. Pole midagi välja selgitada. Õhtustades arutame enamasti praetud kartuli maitse üle. Ent lähedust saab taastada, kui küsida teineteiselt sügavamaid küsimusi. Mida mees oma elus kõige rohkem kahetseb? Milline päev ta lapsepõlves oli kõige õnnelikum? Mille eest ta tahaks sind veel 70-aastasenagi tänada?
Meenutada või luua uusi ühiseid muljeid. Nostalgia ühendab, seetõttu pöörduge mõtteis aega, mil olite lahutamatud. Võib vaadata fotosid, mis on tehtud kohe pärast tutvumist. Minge reisile sinna, kus kunagi tundsite end õnnelikena. Või siis üritage hetkel teha midagi sellist, mis tulevikus teis nostalgiat tekitaks.
Arendada empaatiavõimet. Ürita iga päev asetada end kallima asemele ja kujutle, mida ta tunneb. millisena näeb ta üht või teist olukorda. Varsti ta märkab seda ning hakkab sinu suunas liikuma. Eriti siis, kui teie suhted on talle olulised.
Keskenduda iseendale. Võib näida, et tööle minek, õppimine või hobi on sammud, mis viivad suhtest eemale. Tegelikult, kui meie ellu tuleb midagi uut, me ei keskendu enam raskustele, vaid vaatame probleemidele laiemalt, otsekui kõrvalt. Ning kokkuvõttes mõjub see positiivselt ka suhtlemisele lähedase inimesega.
Allikas: Dobrõje Sovetõ, mai, 2018
