Koolikiusamise all kannatanud naine: mulle tegi haiget, kui nad mind lõid, luku taha panid, mu asju ja kodutöid sodisid

Koolikiusamine on üks eluga kaasas käiv paratamatus. Selle vastu võib ja lausa peab võitlema, kuid kas seda päriselt olematuks saab muuta, on iseasi.

Mina puutusin koolikiusamisega kokku kogu põhikooli vältel. Põhjuseks oli mu ebatavaline perekonnanimi Pitsu, mida sai igat moodi väänata. Hiljem, kui ma seetõttu kartlikumaks muutusin, kiusati juba selle pärast, et olin teistsugune.

Mulle tegi haiget, kui nad mind lõid, luku taha panid, mu asju ja kodutöid sodisid. Kõige valusam oli see, kui nad mind enda hulgast välja arvasid, kui nad mu kõige viimasena võrkpallimeeskonda valisid või kuhugi kutsumata jätsid, kuhu kõik teised olid kutsutud. Kõige kurvem oli, et ma arvasin, et minuga on midagi valesti ja et see on minu süü.

Mul oli nii häbi, et ma ei rääkinud sellest kellelegi. Ma ei suutnud isegi endale seda tunnistada. Ma arvasin alati, et kui mul oleks teistsugune nimi, kui ma oleksin ilusam, selline, nagu teised, siis oleks kõik hästi…

Jah, see on mind kindlasti mõjutanud. See on mind muutnud kaastundlikumaks ja empaatiavõimelisemaks. See on väga valus kogemus elus, kuid kui jääda neid klassikaaslasi vihkama, kannatad ainult Sina. Vihkamine tekitab alati vihkamist juurde, andestamine lõpetab selle ahela. Andestamine on ainus võimalus.