Lugeja küsib: kui kaua peaks üks kihlus kestma?
Hetkest, mil su kõige kallim su kätt palub, kuni hetkeni, mil altari ees jah-sõnad ütlete, võib kuluda mõned aastad, kuud või äkki isegi tunnid? Kes oskab täpselt öelda, kui kaua üks kihlus kestma peaks? Naisteka foorumis jagavad inimesed oma arvamusi.
"Umbes aasta kestis. See vist on ka selline tavaline keskmine nendes riikides kus kihlumine juba pikaajalisem tava on."
"Meil kestis kolm aastat!"
"Üldiselt pole määratud, kui kaua kihlus täpselt kestma peaks. Kestku kasvõi 20 aastat, kui vaja. Ise olen praegu kihlatud ja pulmad tulemas suvel, ehk siis pulmadeks kihlatud oldud 1,1 aastat. Eks see üks kuni kaks aastat ole vist kõige tavalisem."
"Kihlus iseenesest on vana komme, mille puhul saadi kirikust õnnistus ja oldi kihlatud ca üks aasta, mis kulus pulmade ettevalmistuseks. Tänapäeval ei kihlu vist keegi enam kirikus."
"Kihlus kestab kaks aastat. Mina olen sellist varianti kuulnud, et kahe aasta jooksul siis peaks abielluma."
"Abiellumisele võib eelneda eraldi kihlus, millega pruutpaar annab avalikult teada oma abiellumise soovist. Kihlust saab ka abiellumisplaanide luhtumisel tühistada. Ise olen kihlatud kaks aastat."
"Mul kestis seitse kuud."
"Traditsiooni järgi ollakse kihlatud hetkest, kui mees on kosjas käinud (oma daami kätt palunud) ja naine oma nõusoleku abiellumiseks andnud. Tänapäeval on tavad erinevad, olenevalt iga maa kultuurist. Mõnes riigis peetakse nendest traditsioonidest veel kinni ja abiellutakse ka suhteliselt kiiresti pärast suhte algust. Teisal, näiteks Rootsis, kus ise elan, tehakse selle kihlumisega enam-vähem nagu soovi on. Paljud ei abiellu iial, vaid elavad aastast aastasse, kogu elu kihlatutena. Nende puhul pole ju kihlus olnud selle märgiks, et pulmapäev paika on pandud. Lihtsalt on tahetud mingit märki ühtekuulumisest ja kihlasõrmuseid on ju kerge osta ja näppu torgata, ei ole vaja erilisi riideid ega karja suguvõsa kokku ajada selleks puhuks (ega tegelikult ka pulmade jaoks, aga see ju rohkem traditsioon). Osad on kihlatud aastaid ja siis ühtäkki, kui lapsed juba suhteliselt suured, otsustatakse abielluda. Lõppkokkuvõtteks tuleb vist öelda, et peaasi on, et mõlemad pooled oma otsuse ja seisusega rahul ning õnnelikud oleks. Ei saa ju kedagi endaga abielluma ega kihlumagi sundida.
Minu isiklik arvamus on, et kui juba traditsioonidest kinni pidada ja kihluda, siis tuleb teha seda tavakohaselt, tulevase abielu märgiks."
