Tõde igemepõletiku kohta: kas ja kui ohtlik see tegelikult on?
Keda igemepõletik ohustab?
Igemepõletikule teevad meid vastuvõtlikumaks teatud haigused, näiteks reuma ning diabeet. Põletikule võime vastuvõlikumad olla ka siis, kui kasutame ravimeid, mis sülje hulka ning koostist mõjutavad. Näiteks põhjustavad depressiooniravimid paljudel tarvitajatel suukuivust.
Kõik vahendid, mida suhu pannakse — näiteks hambaklambrid — koguvad baktereid. Igemepõletiku vältimiseks tuleb selliseid vahendeid igapäevaselt puhastada. Põletikku soodustavad ka suitsetamine ning lihtsalt halb suuhügieen, samuti raseduse või puberteedi ajal organismis toimuvad hormonaalsed muutused.
Kas mul on igemepõletik?
Kuna igemepõletik ei põhjusta valusid, ei pruugi me sellele esialgu tähelepanu pöörata. Igemepõletiku sümptomiteks võivad olla halb lõhn või maitse suus, samuti tursunud igemed. Põletiku ilmselgeks sümptomiks on hammaste veritsemine — esialgu hambaid pestes, põletiku arenedes ka muul ajal. Suitsetajal võib olla raskem igemepõletikku märgata— kuna suitsetamine vähendab igemekoe vereringet võib juhtuda, et igemed ei hakkagi veritsema.
Kas igemepõletik on ohtlik?
Igemepõletikku põhjustavate bakterite hulgas leidub ka selliseid, mis vereringesse sattunult võivad muuta inimese altiks südame- ja ajuinfarktile. Bakterid kinnituvad veresoonte seintele, kahjustavad neid ja võivad tekitada ka trombe. Just see on ka põhjus, miks ei tehta liigeseoperatsioone inimestele, kelle suuõõs korras pole.
Väljaravimata igemepõletiku tagajärjel võib tekkida ka parodontiit ehk hambakõrvalpõletik. Haiguse tagajärjel hakkavad hambad logisema, halvemal juhul võivad need ka suust välja kukkuda. Haiguse arenedes võib parodontiit kahjustada isegi lõualuud.
Kuidas ennetada igemepõletikku?
Põletiku ennetamiseks tuleb hambaid pesta vähemalt kaks korda päevas— nii hoiame bakterite arvu suus kontrolli all. Et igemepõletik võib välja lüüa just hammaste vahel, tasub suuõõne puhastamisel appi võtta ka hambaniit.
Kui igemed juba veritsevad, annab see aga märku, et hambaid tuleks pesta hoolikamalt. Ka hambahari olgu korralik — kui harjased juba natukenegi turritama hakkavad, tuleks hari uue vastu välja vahetada. Uue hambaharja peaks kasutusele võtma vähemalt iga kolme kuu tagant.
Ka toitumisel on oma roll — rohke magusa ja suhkru tarbimine soodustab kahjulike bakterite kasvu suus, sarnane mõju on pideval näksimisel. Bakterite liigne levik soodustab omakorda igemepõletiku tekkimist.
Igemepõletiku ravimine
Kui hoolikamast hambapesust pole abi olnud ning igemed juba üle nädala on veritsenud, tuleks ühendust võtta hambaarstiga.
Hambaarst ravib igemepõletikku, puhastades hambad süljemineraalidest ja katust moodustunud hambakivist. Kuna hambakivi tekkimine sõltub sülje koostisest, siis koguneb seda igal inimesel hammastele eri tempoga. Nii peab mõni hambaarsti juures käima vaid korra aastas, teisel tuleb iga mõne kuu tagant käia hambakivi eemaldamas.
Allikas: kodus.ee
