Karm reaalsus: nutiseadmete kasutamine võib tuua lastele kaasa pöördumatuid tervisekahjustusi

Ameerika pediaatrite akadeemia ning Kanada pediaatrite ühing on koos välja andnud seisukoha, et alla kahe aastased lapsed ei peaks üldse kaasaskantava tehnoloogiaga (mobiiltelefonid, tahvelarvutid, videomängud jms) kokku puutuma, 3-5-aastastel lastel peaks nende kasutamine piirduma maksimaalselt tunniga päevas ning 6-18-aastastel ei tohiks ekraani taga veedetud aeg olla pikem kui kaks tundi päevas. Need võivad näida üsna karmide piirangutena ajal, mil paljud lapsed kasutavad tehnoloogiaseadmeid 4-5 korda nendest soovitustest enam. Kuid nende seadmete kasutamine võib kaasa tuua karme tervislikke kahjustusi – selliste tulemusteni on jõutud viimase 10 aasta jooksul läbi viidud uuringute järel.

Aju kiire areng

Esimese kahe eluaasta jooksul kolmekordistub laste ajumaht ning aju areng on väga kiire kuni 21 eluaastani. Varajast aju arengut mõjutab väga oluliselt piisav (kuid mitte liigne) eakohane stimulatsioon. On leitud, et kui kiiresti arenevat aju stimuleerida liigselt tehnoloogia abil (mobiiltelefonid, tahvelarvutid ja ka televiisor), siis tekitab see probleeme tähelepanu ja kognitiivse arengu osas, samuti kahjustab see õppimisvõimet, suurendab impulsiivsust ja jonnihoogusid ja vähendab enesekontrollivõimet.

Eelkõige kahjustavad laste kognitiivset ja sotsiaalset arengut kiire tempoga multifilmid, milles stseen vaheldub 3 korda minutis või kiiremini. Laste ajud on väga kohanemisvõimelised ning tehnoloogiaajastul suudavad nad kergesti kohaneda olukorraga, kus nende tähelepanu köidab korraga mitu ülesannet ja elektroonikaseadet koos sotsiaalmeediaga. Kuid tahes-tahtmata toimub see kohanemine millegi arvelt, ning kiirem ümberlülitumisvõime tähendab sageli seda, et lapsed on harjunud pideva stimulatsiooniga, neil hakkab kergesti igav ja neil on raskuseid ülesandesse või teemasse sügavamalt süüvimisel.

Arengu aeglustumine

Tehnoloogia taga veedetud aeg vähendab seda aega, mis lapsed veedavad aktiivselt liikudes. Ning vähem liikumine toob kaasa üldise arengu aeglustumise. USA statistika põhjal alustab iga kolmas laps kooliteed arengulise mahajäämusega, mis mõjutab negatiivselt nende kirjutamise-lugemise oskuseid ning akadeemilisi saavutusi. Liikumine soodustab tähelepanu- ja õppimisvõime paranemist ning head motoorsed oskused on otseses seoses lapse hilisema akadeemilise võimekusega. Alla 12-aastastel lastel mõjutab tehnoloogiaseadmete sage kasutamine nende arengut ja õppimisvõimet.

Ülekaalulisuse epideemia

Liigne teleka vaatamine ja videomängude mängimine toob kaasa ülekaalulisuse. Ühes uuringus leiti, et nende laste hulgas, kellel on oma magamistoas televiisor, on 30% rohkem ülekaalulisi lapsi. Ning laste ülekaalulisus on aina enam levimas. USAs on iga kolmas laps ülekaaluline, ning Kanadas keskmiselt iga neljas. Euroopas on laste ülekaalulisuse kohta vähem statistikat, kuid Harvardi teadlaste poolt kokku pandud ülevaates mainitakse, et viimaste aastakümnete jooksul on see ka Euroopas tõusmas. Kõige kiiremini on laste ülekaalulisus saanud probleemiks Vahemeremaades ja Inglismaal.

Liigne kehakaal kahjustab iga organsüsteemi lapse kehas — südant ja kopse, lihaseid ja luid, neere ja seedesüsteemi ning hormonaalset süsteemi, mis kontrollib veresuhkrut ja puberteeti. Samuti kahjustab ülekaalulisus laste emotsionaalset ja sotsiaalset arengut ning väga sageli võitlevad tüsedad lapsed ülekaaluga ka täiskasvanueas. Professor Andrew Prentice on kommenteerinud BBC uudistele juba aastal 2002, et 21.sajandi lapsed võivad olla esimene põlvkond, kelle eluiga ei ületa nende vanemate oma ning suur roll selles olukorras on sellel, kui suure osa aega veedavad lapsed teleka ja arvuti ees istudes.

Unepuudus

Kaiseri fondi poolt avaldatud uuringu põhjal ei jälgi 60% vanematest seda, kuidas lapsed tehnoloogiaseadmeid kasutavad ning 75% lastest on nende kasutamine lubatud ka magamistoas. Kuid digitaalse maailma võlu paneb lapsed unustama õiget magamamineku aega ning erutava sisuga multifilmid ja mängud halvendavad une kvaliteeti. Piiramatu tehnikaseadmete kasutamine loob olukorra, et lapsed vaevlevad krooniliselt ebapiisava une käes ning see mõjutab nende emotsionaalset seisundit, akadeemilisi saavutusi ja üldist tervist.

Vaimse tervise probleemid

Liigne tehnikaseadmete kasutamine on üks faktor, mis mõjutab laste hulgas depressiooni, ärevuse, tähelepanuhäire, autismi, bipolaarse häire psühhoosi ja probleemse käitumise aina laiemat levikut. Enamasti kasutatakse vaimse tervise häirete ravis psühhotroopseid ravimeid, millel on rasked kõrvalmõjud laste käitumisele ja arengule. Kuigi telekas ja arvuti ei ole kahtlemata vaimse tervise häirete peamiseks põhjustajaks, halvendavad need vastava kalduvuse puhul oluliselt vaimse tervise seisundit.

Agressiivsus

Vägivalla nägemine multifilmides ja videomängudes suurendab lastel agressiivset käitumist. Meedia vahendusel puutuvad lapsed aina enam kokku kas kehalist või seksuaalset vägivalda kujutava materjaliga. Näiteks arvutimäng Grand Theft Auto V sisaldab seksi, mõrvu, vägistamist, piinamist ja kehaosade eemaldamist, sama võib näha ka mitmetest telesaadetest ja seriaalidest. Kuna liiga sageli ei ole vanemad kursis sellega, mida lapsed (oma toas) televiisorist nägema juhtuvad, siis ei ole see harv, kui nad vaatavad ebaeakohaseid vägivaldse sisuga saateid. USA-s on liigitatud meedia vahendusel lasteni jõudev vägivald rahvatervise riskiks, kuna see on otseses seoses vägivaldsuse suurenemisega laste hulgas.

Digitaalne dementsus

Kiiretempoline meedia suurendab vähendab tähelepanu ja süvenemise võimet ning mälu, kuna selle käigus kärbitakse ajus frontaalkorteksi närviühendusi. Lapsed, kes ei õpi süvenema ja tähelepanu pöörama, ei suuda ka tõhusalt õppida. Kuiv faktide päheõppimine on teine äärmus, mis kuulus õppimise protsessi enne internetti. Kuid tänapäeval võib jääda mulje, et me ei pea oma ajusid üldse faktidega koormama, kuna kogu info on paari hiirekliki kaugusel kättesaadav. See aga suurendab üldist pinnapealsust info omandamisel ning halvendab võimet seoseid luua.

Sõltuvuslik käitumine

Mida enam on vanemad hõivatud tehnoloogia ja sotsiaalmeediaga, seda enam kaugenevad nad oma lastest. Emotsionaalselt hooletusse jäetud lapsed omakorda kiinduvad ebatervelt tehnikaseadmetesse ning selle tagajärjel tekib sõltuvuslik käitumine. Ühe uuringu kohaselt on üks laps üheteistkümnest tehnikasõltuvuses. Ning nagu iga sõltuvuse puhul, on ka sellest loobumine ja eemaldumine äärmiselt keeruline, eriti, kui tehnika valitseb kogu elu üle.

Kiirgus

See, kui ohtlik on kaasaskantavate seadmete kiirgus, oli aastaid vaidlusallikaks. Kuid aina enam tunnistatakse, et mobiiltelefonid ja teised juhtmevabad seadmed on vähiriski suurendava toimega neist tuleneva kiirguse tõttu. Laste aju ja immuunsüsteem on alles arenemas ning nad on kiirgusele tundlikumad, kui täiskasvanud.

Kiirgusallikate mõju laste tervisele uuritakse pidevalt ning selle ohtlikkust hakatakse aina enam üle maailma tunnustama. Kanadas on alates 2010 aastast saanud alguse vanemate liikumine, milles nõutakse, et koolides ei kasutataks WiFi võrke, peale seda Mountain View algkooli lapsed hakkasid uue võimsa WiFi paigaldamise järgselt kurtma terviseprobleeme, mida neil nädalavahetusel kodus ei esinenud. See teema on kogunud palju poolt- ja vastuhääli, sealhulgas on sõna võtnud näiteks endine Microsoft Canada tegevjuht Frank Clegg, kelle sõnul on WiFi koolis reaalne oht laste tervisele. WiFi kahjulikkuse osas on ka palju skeptikuid, kuid olenemata sellest, kas selle ohtlikkus on piisavalt tõendus saanud või mitte, tasub laste puhul olla igal juhul ettevaatlik.

Lapsed on meie tulevik, kuid tehnoloogia liigse kasutamise abil üles kasvatatud lastele ei ole tulevikku. See, kuidas lapsed tehnoloogia abiga üles kasvavad ja mida nad sellest õpivad, ei ole jätkusuutlik. Lapsed vajavad täiskasvanute jagamatut tähelepanu, personaalset lähenemist, värsket õhku, liikumist ja elutervet lapsepõlve. Mõõdukas tehnoloogia kasutamine koolieas õpingute toetamiseks on põhjendatud, kuid telefonid, tahvelarvutid ja sülearvutid ei sobi lapsehoidjaks.

Allikas: Telegram