Ma olen lapsega käinud isegi töövestlusel. Mu meelest oli see isegi loogiline. Ettevõte tegeles lastele mõeldud toodete müügiga ja minu jaoks oli oluline, et võimalik tööandja näeks, et ma olen ema ja mõnikord võib juhtuda, et laps tuleb minuga tööle kaasa. Ka mu praeguses töökohas on suvel laps minuga tööl kaasas olnud. Koosolekud saavad peetud, töö saab tehtud ja keegi ei vaata viltu. Miks peaks? Laste naiivsus ja rõõmsameelsus, mängulisus mõjub tihti täiskasvanutele positiivselt, tekitab head energiat ja murrab jääd. Ma olen oma tütart beebist saati igale poole kaasa tassinud kui pole olnud alternatiivi.

Emaks saamine ei ole tööalaselt suhtumist minusse muutunud. Ja katsugu mulle keegi öelda, et last ei või tööle/koosolekule/kohtumisele kaasa võtta. Või tuleb ta ära saata nagu Sotsiaalministeeriumis juhtus. Sest laps segab. Ma ütlen ausalt, minu arvates saab selliseid asju välja öelda vaid lastetu ja/või elus kibestunud inimene. Jah, laps võib küsida kõvema häälega mõne küsimuse, küsida juua, nõuda pissile, teha natuke häält, kuid kindlasti mitte ei ole üksi ema nii rumal, et osaleks koosolekul karjuva lapsega, kes tõesti koosolekut segaks. Veidike hääli ja rääkimist ei sega koosoleku pidamist.

Täiskasvanuna oleme me kõik koosolekul osalenud. Olete minuga nõus, et olete teinekord isegi kõvemini naabriga midagi arutama jäänud, telefonis rääkinud, ruumist ära käinud ja teid on korrale kutsutud? Keegi ei istu koosolekul kunagi hiirvaikselt. Kui keegi segab, siis kutsutakse korrale, aga ei saadeta ära. Minu arvates on see täielik diskrimineerimine kui ema ei tohi koosolekul osaleda, sest tal on laps kaasas. Väide, et laps segab, on kahepalgeline. Tihti segavad täiskasvanud koosolekut palju enam.

Töötaja ei pea tingimata valima, kas olla hea spetsialist või ema. Saab mõlemat.

Oota ja kus see juhtum toimuski? Sotsiaalministeeriumis. Kas mitte Sotsiaalministeeriumi eesmärkideks ei ole muuseas ka võrdne kohtlemine ja sooline võrdõiguslikkus?

Irooniline.