Meestearst selgitab: miks on eestlastel seksuaaltervise uuringut vaja ja kas me oleme seksi suhtes keskmisest passiivsemad?
Täna avaldati Tervise Arengu Instituudi (TAI) läbi viidud uuring „Eesti täiskasvanud elanikkonna seksuaalkäitumine 2017“, milles on koondatud 1867 inimese andmed ja mille eesmärgiks on anda ülevaade 18-79aastaste Eesti elanike seksuaalkäitumisest ja seda mõjutavatest teguritest. Küsimusele, miks sellist uuringut üldse vaja on ja mida see meile annab, teab vastata Eesti Akadeemilise Seksoloogia Seltsi president ja meestearst dr Paul Korrovits.
“Sellele küsimusele võib vastata nii teadlase kui ka arstina, kes igapäevaselt patsientidega tegeleb, aga tegelikult saavad sellest kasu mõlemad,” möönab Korrovits. “See on n-ö mets puude taga ja ilma selle pildita, ei ole võimalik edasi minna eriuuringutega. Kui me tahame eraldi valdkondi seksuaalkäitumises edasi uurida, siis selleks peavad olema alusuuringute andmed olemas ja seda kasvõi rahastuse võttes. Keegi ei hakka rahastama eriuuringuid, kui alusuuringud on tegemata.”
Korrovits tunnistab, et sellised uuringud annavad võrdlusmaterjali teiste riikidega, kus sarnaseid uuringuid juba tehtud on nagu Soome või Ühendkuningriigid. “Ja loomulikult huvitab meie inimesi kõige rohkem võrdlus soomlastega, sest oleme nendega lähedased nii geneetiliselt kui ka kultuuriliselt ja ma võin öelda, et tegelikult need erinevused ei ole väga suured,” selgitab meestearst.
Arsti seisukohtalt võetuna tunnistab Korrovits, et tal ei ole võimalik kabinetis ühe patsiendi põhjal hakata midagi üldistama, näiteks kasvõi seda, kas eestlased või vene rahvusest patsiendid on kuidagi erinevad või mitte. “Selleks ongi taustaandmeid vaja: et teaksime millised on riskigrupid või probleemsed valdkonnad, mis vajaksid rohkem ennetamist ja mis rohkem selgitamist. Või seda, kus on rohkem näha, et inimesed on saanud natukene vähe infot millegi kohta. Üks näide on näiteks suhtumine kondoomi kasutamisesse: kõige vähem probleemne vanuserühm on kõige noorem ja selle tõenäoline põhjus on, et meil on olemas ennetuskampaaniad, mis on üsna nooruslikud ja propageerivad kaitsevahendite kasutamist. Teiseks, meil on koolides olemas inimeseõpetus. Peamised väärarusaamad kondoomi kasutamise kohta või vastumeelsus selle kasutamise osas tuleb ikkagi vanematest vanuserühmadest. Mingisugusest inimese- või perekonnaõpetusest ei osanud keegi neist undki näha.”
Dr Paul Korrovits tunnistab, et ka äsja avaldatud seksuaalkäitumise uuringust tasub kaasa võtta teadmise, mis jookseb läbi kõikidest sarnastest uuringutest. “Esiteks see, et kõige suurem rahulolu seksiga on püsisuhtes olevatel inimestel ja teiseks see, et hea seksuaaltervis on väga tugevalt seotud hea üldtervisega. Hea üldtervise puhul on väga suur tõenäosus, et ka seksuaaltervis on hea ja kuna seksuaalelu kvaliteet oli seotud ka kas enda või partneri haigusega, siis tegelikult oluline kolmnurk ongi üldtervis, seksuaaltervis ja püsipartner, mis moodustavad positiivses mõttes nõiaringi,” selgitab ta. “Üsna selgelt tuleb välja, et see rahulolu juhusuhetes ei saa ligilähedalegi püsisuhetega. Stabiilne püsisuhe ja oma tervis, millesse panustatakse, on kõige tähtsamad ja ometi nii lihtsad asjad, millele me soovitame nii meestel kui ka naistel tähelepanu pöörata.”
Seda, kas uuringust ka selgus, et eestlased on voodis kuidagi liiga passiivsed, Korrovits ei ütleks. “Osad uuritavad isegi imestavad, et miks sellist vanusegruppi nagu 70-80aastased uuritakse ja selles vanuses peaks ju kõik juba möödanik olema — ei ole!” teab meestearst. “Ma näen seda oma vastuvõtul ka, kus on käinud kaugelt üle 90aastaseid mehi, kellel on tekkinud kerge erektsioonihäire või midagi, aga prouaga on vaja häid suhteid hoida. See ei küsi vanust, vaid püsipartneri ja hea tervise olemasolu. Aga see, et püsipartner on, ei tähenda veel midagi. Suhtesse tuleb panustada, suhet tuleb hoida ja toita. See on mõlema partneri koostöö.”
