"Miks sa tahad olla ema, keda su lapsed häbenevad?"
Poeg rääkis, kuidas ühe klassiõe ema käib kogu aeg koolis õiendamas. Iga kord, kui mingi kahtlane hinne e-kooli või päevikusse ilmub või emal on midagi õpetajatele, klassijuhatajatele ja direktorile öelda (ja öelda on tal tihti ja palju), läheb ta kooli ning korraldab kohutava stseeni. Vaene tüdruk ei julge pärast silmigi põrandalt tõsta ja käib mööda seinaääri.
Klassivend ei julge sõpru kunagi külla kutsuda, sest töötu ema on kogu aeg kodus ja ei lase neil üldse omavahel mängida. Ema istub ninapidi juures ning küsib sõprade vanemate töö ja palga kohta ning uurib selliseid asju, mille pärast ta oma poeg tahaks maa alla vajuda. Mis veel hullem — ta tuhnib läbi ka kaaslaste koolikotid ja päevikud ning on ka rahakotti kiiganud, lihtsalt selleks, et teada saada, mis seal on. Ta ei varasta, aga nuhib. Poiss teab, et emal on selline komme ja ei kutsugi enam sõpru külla.
Ise mäletan oma lapsepõlvest naabriperet, kus isa oli joodik ja ema sai pidevalt isa käest peksa. Kõik teadsid seda ja kõik imestasid, miks ometi see naine minema ei lähe. Miks ta laseb ennast ja mõnikord ka oma lapsi peksta. Jah, isegi lapsed oskavad selliseid mõtteid mõelda ja nii targalt arutleda. Loomulikult häbenes see laps eelkõige oma ema, mitte oma isa, sest laps oli tark ja mõistis, et isa näol on tegu haige inimesega, kelle tegusid juhib alkohol. Ema käitumisele ei suutnud ta vabandust ja selgitust leida.
Mingid emad teevad ennast lolliks oma tibiliku käitumise ja riietumisega. Lapsed saavad väga hästi aru, mis sobib ja mis mitte ja roosas miniseelikus ning väga avali dekolteega ema ei ole miski, mille üle lapsed rõõmustavad. Miks te teete oma lastele niimoodi?
Need on päris rängad asjad, mille pärast lapsed muretsevad ja mida häbenevad. Aga olen kuulnud ka leebemaid variante, mis siiski ei muuda fakti, et laps häbeneb. Lapsel on piinlik, kui tema vanematel ei ole raha, et klassiekskursiooni eest maksta, kui vanemad on töötud, kui ta vanemad õiendavad kogu aeg, kui ta ei tohi samu asju teha ja omada, mis klassikaaslased, kui tal ei ole samasuguseid riideid nagu klassikaaslastel ja sõpradel jne.
Minu meelest on kõik need olukorrad muudetavad ja ma lihtsalt ei saa aru, miks nii paljud emad tahavad oma lastele piinlikkust tekitada?! Miks sa tahad olla ema, keda su lapsed häbenevad? Kas poleks palju parem olla see ema, kelle üle lapsed saavad uhkust tunda?
