Lugeja saatuslikust mehest: tema korteri ust viimast korda kinni pannes tundsime mõlemad, et ühist tulevikku meil ei ole

Naistekas on praegu käimas üks suur armastusteemaline auhinnamäng, mille võitja saab endale ihaldusväärse kingipaketi, kuhu kuuluvad nii säravad väärisehted ja dekoratiivkosmeetika kui ka keha- ja juuksehooldustoodete komplekt ja spaapääsmed. Meie lugejate järgmine imekaunis lugu on teie ees!

“Mina tahan rääkida mehest, kellega ma küll täna koos ei ole, aga kes on siiski väga sügava templi mu südamesse vajutanud. Nimelt on ta üks neist meestest, kes on teinud mulle minevikus väga palju haiget ja mina talle ka, aga millegipärast me jõuame ikka alati teineteise juurde tagasi.

Mäletan meie esimest kohtumist nagu see oleks olnud eile. Ööklubi tantsupõrandal ja see kohtumine kestis hommikuni. Ma ei mäletanud ta nimegi, aga tema minu oma mäletas ja otsis mu üles. Me jäime suhtlema, kõik oli ilus, kuni see päeva pealt lõppes. Tema korteri ust viimast korda kinni pannes tundsime vist mõlemad, et ühist tulevikku meil ei ole. Ja kõige veidram on see, et mul polnud mingit südamevalu ja ma polnud kurb. Asjad olid lihtsalt nii. Ja samas mul oli kogu aeg südames tunne, et me kohtume veel.

Kohtusimegi. Mõned aastad hiljem ja ma isegi ei mäleta enam kuidas või kus. Aga ka siis oli tema taas vallaline ja mina lõpetanud just toksilise suhte. Alguses suhtlesime niisama nagu sõbrad, aga siis juba kui seksisõbrad. Sel korral armusin ma temasse ka ära, aga tema minusse mitte nii sügavalt. Ja ühel hetkel otsustaski ta me suhte lõpetada. Sel korral tundsin küll valu südames ja nutsin esimesel ööl paar pisarat, aga juba järgmisel päeval tundsin, et nii on parem ja läksin oma eluga edasi.

Meie kolmas kord kohtuda oli taaskord pärast seda, kui minu suhe oli natukene aega tagasi lõppenud. Suhe, mis murdis mu südame täielikult ja tegi mind maatasa. Ja kui saabus oht, et see suhe ei olegi läbi ja võin veel haiget saada, tuli ta nagu päästeingel ning naases taas mu ellu. Üheks ööks. Tema oleks tahtnud tulla kauemaks, ma ei tea, kas ta sai aru, millest ta ilma jäi, aga mina otsustasin selle suhte lõpetada sõnadega: “Teeme nii, et me sellest ööst kellelegi ei räägi.”

Täna oleme me mõlemad õnnelikus suhtes, aga teed viivad meid aeg-ajalt ikka kokku. Kuigi oleme leppinud kokku, et see sõprus ongi nüüd kõigest sõprus ja pigem võib tänaseks öelda, et oleme head tuttavad, siis tunnen ma jätkuvalt, et meie teed ristuvad kunagi veel. Mõni inimene lihtsalt on tulnud selleks, et jääda ja kuigi meie teed on minevikus läinud nii lahku kui vähegi võimalik, et ta kuidagi saatuse tahtel alati end ilmutanud.

Võimalik, et me vajame mõlemad aeg-ajalt teineteist ja saatus viib meid siis kokku.”

Jaga nüüd enda lugu meiega [e-mail]!