Loomingulisuse oaasid: festival, kust naased teise inimesena

Loomingulisus on tunnus, mille poolest erineb inimkond ülejäänud elusloodusest. Igaüks, kes on avanud oma loomingulisuse varasalve, võib tunda saada midagi, mis muudab ta igaveseks. Sageli pidurdab aga igapäevane rutiin inimese loomingulisi võimeid. Loomingulisuse ammutamiseks ja vähenenud energia taastamiseks sõidavad inimesed kõige huvitavamatele festivalidele, kus puhkevad õitsele üllatavalt värvilised kunstiloomingu õied.

Igal aastal augustikuu viimasel nädalal puhkeb USA-s Nevada osariigis paiknev hall ja tolmune kõrbeala õitsele kõige erinevamates värvitoonides. Siin seab end terveks nädalaks sisse ligikaudu 70 tuhat inimest, kes ei karda olla seitse päeva just nii, nagu neile meeldib, olla nemad ise ja nautida mõttekaaslaste loodud kunsti. Burning Man on üks kuulsamaid festivale maailmas, kuhu kogunevad erinevad loomingulised ideed ja täielik eneseväljendusvabadus.

Kunstiks muutuvad isegi transpordivahendid

Sellel festivalil avaldub loomingulisus kaugusesse püstitatud imetabastes skulptuurides ja muidugi nädalapäevad kestva festivali igal hetkel ja igal sammul: osavõtjate värvikirevad, sõnumeid edastavad kostüümid, erinevate teemade järgi dekoratsioonidega kaunistatud laagriplatsid, mööda festivali territooriumi ringi sõitvad eksootilisteks olenditeks muudetud transpordivahendid (art car). Muuseas, need on ka ainsad mootorsõidukid, millega on lubatud ürituse ajal mööda kõrbe sõita.

Kui traditsioonilistel muusikafestivalidel on suurem osa ajast pühendatud lõbustustele, siis Burning Man pöörleb eneserealiseerimise idee ümber. Lisaks rohketele muusikaüritustele ja kontsertidele toimuvad siin terve nädala jooksul luulelugemised, käsitöökojad, performance-kunsti esitlused, džässikontserdid ja väga palju muid üritusi, mis võivad ootamatult süüdata loomingulisuse leegi iga osaleja südames.

Burning Mani festivalil on kümme põhimõtet, mida peavad järgima eranditult kõik kõrbesse saabunud osalejad. Lisaks ökoloogilisele eluviisile ja väikese jalajälje ideele tuleb juhinduda mõttest, et igaüks on palutud osalema ja teretulnud, ükskõik, kes ta on. Suurt tähelepanu pööratakse ka eneseväljendusvabadusele: igaüks võetakse vastu just sellisena, nagu ta on, vaatamata valitud riietusele, ideedele või minevikule.

Festivali peamine põhimõte on, et iga Burning Maniga liitunud inimene oleks ka osavõtja, mitte lihtsalt sündmuste jälgija. Ning ideede elluviijaks selles nädal aega kestvas loomingulises oaasis võib saada igaüks: kes võtab tegevustest osa oma lauludega, kes tantsudega, kes õpetab savi voolimist, kes käevõrude valmistamist, mõni aga võib lihtsalt pannkooke praadida ja nendega teisi kostitada.

Kuni tänavuselt Nevadas toimunud festivalilt naasnud osavõtjad raputavad alles juustest ja riietest välja viimast tolmu, mõtlevad kunstnikud juba järgmisel aastal toimuvale festivalile ja sellele, millise huvitavama installatsiooni või skulptuuri võiksid nad siis kõrbesse kaasa võtta. Festivali korraldajad toetavad loomisvõimelisi kunstnikke, eraldades neile rahalisi vahendeid, et nad saaksid luua ning kõrbesse kohale tuua vaatajaid üllatavat ja muljetavaldavat loomingut.

Muuseas, selle festivali üheks tähtsaks põhimõtteks on ka enese järelt koristamine (leave no trace). Seepärast peavad kõik festivalil osalejad laagriplatsilt lahkudes endaga kaasa võtma kogu nädala jooksul kogunenud prahi.

Kasutu, kuid mõttekas kunst

„Kujutage ette, et keset tühja kõrbeavarust seisab tohutu ratas, mille külge on riputatud hulganisti luukeresid. Keegi kutsub teid ratta külge kinnitatud nööre tõmbama ning koos teiste tiimiliikmetega hakkate te nööridest tõmbama. Skelettidega ratas hakkab liikuma, sisse lülituvad tuled ja ümberringi hakkavad kõik plaksutama. See on väga kaugel tavalisest, äritsemiseks mõeldud kunstist. Teos on suur, loodud suure vaevaga ja tavalises maailmas täiesti kasutu,” kirjeldas üht Burning Mani teost nimega „Ted” oma kõnes kunstikuraator Nora Atkinson.

Ta lisas, et tänapäeval saab müüdava kunsti hind meedias suurema tähelepanu osaliseks kui kunstiteos ise. Burning Mani festival võimaldab sellele mitte mõelda. Siin loodud kunstil on kindel kehtivusaeg: seda saab näha seni, kuni festivali lõpus põletatakse ära viimane ja kõige tähtsam skulptuur – tempel.

Paljude aastate jooksul Burning Mani festivali kunsti jälgiv ja uuriv kuraator tunnistab, et teda üllatab kõrbes eksponeeritava kunsti kvaliteet, aga kõige rohkem see, et inimesed tulevad sellele festivalile ikka ja jälle tagasi. „Festival ise on üks tohutu suur kunstiinstallatsioon, millesse kuuluvad ka osavõtjad. Selle festivali kunst erineb kommertskunstist selle poolest, et siin võib igaüks näidata, mille ta on loonud,” märgib Nora Atkinson. Naine lisab, et suurem osa kunstiteoste autoritest ei ole tegelikult üldse kunstnikud, vaid hoopis insenerid, aednikud või IT-spetsialistid, kellel laseb see üritus vabastada oma loomingulisuse kunstivormis.

„Sageli kulutab inimene muuseumis kunstiteosele vaevalt 30 sekundit ja otsib teose kirjeldusest teavet, mis selgitaks, mida ta enda ees näeb. Ta heidab pilgu ja liigubki juba järgmise teose juurde. Sellel festivalil puuduvad igasugused kunstiloomingu kirjeldused. Kõik on jäetud inimese uudishimu hooleks: ta võib kõike puudutada, uurida, kogeda, peale ronida,” märgib Atkinson. „Ja kuigi nende kunstiteoste eluiga on lühike, jäävad muljed püsima pikaks ajaks.”

Suur hulk üritusi kunsti tunnetamiseks

Lisaks ühele kõige kuulsamale kunstiinstallatsioonide festivalile Burning Man korraldatakse maailmas ka muid üritusi, kus igaüks võib muutuda kunstnikuks või ammutada loomingulist indu, kogedes teiste loodud visualisatsioone või väljapanekuid.

Näiteks kutsub USAs Michiganis toimuv festival Electric Forest lõdvestuma elektroonilise muusika helides, aga ka uurima sürrealistlikke installatsioone. Lisaks muusikale saavad festivalikülalised tunda rõõmu erinevatest kunstiesitlustest ja nautida valgus-show’d.

Austrias toimub igal aastal kehamaalingute festival. See ei ole ainult festival, vaid ka konkurss, kus võistlevad selle ala meistrid. Möödunud aastal külastas festivali ligikaudu 30 000 vaatajat ja meistrit rohkem kui viiekümnest erinevast riigist.

Juuli alguses on Portugalis festival Agitagueda, mis on pühendatud värvidele ja animatsioonidele. Kõige tuntum on selle festivali vihmavarjude projekt, mille ajal oli linnas värvilise keskkonna loomiseks üles riputatud rohkem kui 3000 värvilist vihmavarju. Festival on mõeldud urbanistliku kunsti armastajatele, kuid korraldatakse ka muid esitlusi ning üritusi.

Berliini festival Pictoplasma muudab Saksamaa pealinna kohaks, kuhu tulevad kokku kõige loomingulisemad kunstnikud. Festivali ajal korraldatakse linnas palju üritusi ja näitusi, kus kunstnikud saavad külastajatele oma loomingut tutvustada.

Festivali Burning Man fännid korraldavad samuti terves maailmas kunstifestivale, mis tuginevad samadele ideedele. Juba rohkem kui kümme aastat toimub Aafrikas festival AfrikaBurn, Austraalias BurningSeed, Hiinas DragonBurn, Hispaanias Nowhere. Ja need on ainult mõned üksikud kümnetest regionaalsetest üritustest.

Autor Ugnė Karaliūnaitė