“Töötan endises koolimajas (praegu asub siin raamatukogu, noortekas jms). Olin koristamas ja mu kaheaastane poeg oli minuga kaasas — poeg jooksis pestud põrandatel ja kui ma palusin, et ta lõpetaks, vaatas ta mind altkulmu ja teatas: “Aga tema võib küll joosta!” ja näitas näpuga oma selja taha.

Teine juhtum: olime pojaga jälle koos samas koolimajas ning siis näitas ta ukse kõrval olevale toolile ja teatas, et tahaks ka seal istuda. Kuna tool oli vaba, pakkusin et mingu ja istugu. Poeg vastas, et ei saa, kuna seal istub juba tema. Minu uurimise peale tuli vastus, et seal istub “lille poiss”.

Lapsel pigem kehv fantaasia ja varem ega väljaspool koolimaja “nähtamatuid sõpru” tal olnud pole.

Veel üks juhtum leidis aset siis, kui olime just kolinud vanemasse talumajja. Tulime õhtul koju, panin oma tütre tuppa ja ise mehega läksime — mina vett tooma ja tema puukuuri. Tulin kahe veeämbriga tagasi ja ise mõtlen, et oleks mees juba toas ja teeks mulle köögiukse lahti — ja siis näen, et ukselink vajub alla ja uks läheb lahti. Läksin tuppa ja ise seletan, et oh, kui hea et sa kuulsid ja ukse lahti tegid. Sain ämbrid oma kohale ja siis astub mees puusülemiga tuppa… Laps mängis teises toas, mees tuli pärast mind, siiani pole aimu ka, kes mulle ukse lahti tegi.”

Kas kuulsid öösel võõras kohas ööbides imelikke hääli? Tajusid, et keegi on sinuga koos ruumis? Juhtus midagi, mis ei tundunud reaalne? Aga äkki ikka oli…

Kirjuta meile neist hetkedest, kohtadest või oma hirmudest naistekas@delfi.ee. Parimad lood avaldame ja üks õnnelik saab loosi tahtel ka Halloweeni-teemalise ilutoodete komplekti omanikuks, mille kohta saad lähemalt lugeda siit.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena