Esimestel nädalatel ei jää beebi kõrvalt muudeks tegevusteks aega, mistõttu on hulga lihtsam, kui on olemas tugivõrgustik. Sõbrad ja lähedased saavad majapidamistöödes ja söögitegemises kaasa aidata, mis võimaldab emal kogu oma energia ja aja taastumisele ning beebile pühendada. Ema ja beebi vahelise sideme tekitamine on prioriteet. Vastastikune lähedus ja usaldus tekib peamiselt puudutuste ja füüsilise kontakti kaudu. Ka silmside ja soe naeratus on olulised. Turvatunde ja usalduse loomisele aitab kaasa, kui beebiga armastaval toonil rääkida ning teda õrnalt ringjate liigutustega silitada ja masseerida. Seda võiks teha ka imetamise ajal, sest ema hääl ja südamelöögid on talle tuttavad ning mõjuvad rahustavalt.

Uus ilmakodanik võtab emalt väga palju aega ja energiat. Ei ole vaja üleliia muretseda, et kodu on segamini või muud asjatoimetused peavad oma aega ootama. Kõige olulisem on sünnitusest puhata, taastuda ja lasta ka beebil uue eluga kohaneda. Külaliste võõrustamiseks esimestel nädalatel aega ei jää, magada saab heal juhul mõne tunni kaupa ja duši alla jõudmine on omaette katsumus – see kõik on loomulik.

Piisav uni ja tervislik toit on oluline. Pea meeles, et kui pereema on puhanud ja rõõmus, siis on terve pere õnnelik!

Kogu selle segaduse juures on kõige olulisem oma pisikese beebi eest hoolitseda. Tema põhivajaduste rahuldamine olgu prioriteet. Piisav uni ja täis kõht on kõige olulisemad. Kuna vastsündinul ei ole veel öö ja päeva rütm välja kujunenud, peab ema olema valmis selleks, et beebi vajadusi tuleb rahuldada kakskümmend neli tundi ööpäevas. Kord tahab ta süüa, siis jälle magada. Lisaks on vaja teda vannitada, kraadida, kaaluda, tema silmi ja naba puhastada jne – vastsündinu esimene elukuu on kohanemisperiood nii beebi kui ka ema jaoks. Selleks, et kõik sujuks, on oluline eelkõige turvaline ja rahulik keskkond.

Beebi toitmine

Kohanemisperioodil on kõige olulisem beebi põhivajaduste kiire rahuldamine. Sage imetamine on esimestel päevadel hea, kuid see ei pea käima kindla graafiku järgi. Esmapilgul võib küll tunduda, et kahe toidukorra vahel ei olegi pausi, kuid ajapikku kujuneb lapsel välja oma rütm. Sage imetamine soodustab piima teket ja vastsündinu pidevad nõudmised on looduse viis ema piimavarustust suurendada, sest beebi kasvab ja areneb ning tema isu kasvab koos temaga. Ööpäevas peaksid kõik rinnalapsed sööma 8–12 korda.

Ei pea üleliia muretsema, kui laps ei söö iga kord ühtmoodi. Peaasi et ta sööb, on rõõmus, võtab kaalus juurde ja tema seedimine töötab. On lapsi, kes on algul pikalt rinnal ja seejärel puhkavad, on ka neid, kes tahavad imeda lühemalt, kuid jällegi tihedamini. Mõni on väga agar, sööb kiiresti ja lepib kenasti ka kolmetunniste vaheaegadega. Iga laps on isemoodi.

Seedimine

Beebi väljaheide võib meenutada kõhulahtisust, sest rinnapiima toidul olevate beebide väljaheide ongi teraline, sinepikollane ja vedel. Neil, kes kasvavad rinnapiimaasendajal, on väljaheide tahkem ja pruunikam. Üht kindlat numbrit, kui palju beebi ööpäevas kakama peaks, ei ole. Mõni teeb seda pea kümme korda päevas ja teine hoopis paar korda nädalas. Kuni laps võtab kaalus juurde ja teda ei kimbuta kõhuvalu või -puhitused, on kõik korras. Arstile pöördumiseks on põhjust siis, kui kakamise sagedus, konsistents või kogus peaks mingil põhjusel kardinaalselt muutuma.

Magamisharjumused

Esimesel päeval pärast sünnitust on beebi tõenäoliselt vaikne ja unine. Ta taastub sünnitusest ja kohaneb uue keskkonnaga. Kindlat öö ja päeva rütmi vastsündinul ei ole. Ta magab palju, umbes 16–20 tundi ööpäevas. Ka ema peaks proovima neil hetkedel magada. Piisav uni ja korrapärane ning tervislik toit on efektiivseim viis sünnitusest taastuda. Pea meeles, et kui pereema on puhanud ja rõõmus, siis on kogu pere õnnelik!

Beebi pesemine

Vannitada võib last juba sünnitusmajast koju jõudmise päeval, välja arvatud juhul, kui teda äsja vaktsineeriti. Vannitamise juures on oluline, et vannitoa temperatuur oleks vähemalt 25 kraadi ja vannivesi 37 kraadi. Nii ei hakka beebil külm. Vannitamiseks sobib tavaline kraanivesi ja veele midagi juurde lisama ei pea. Beebit võib pesta iga päev, kuid seebiga pole tarvis liialdada, sest selle ülemäärane kasutamine võib imiku õrna nahka ajapikku kuivatama hakata. Pesemiseks sobilikku seepi võib kasutada kord nädalas. Kui beebi nahk tundub kuiv, võib seda õrnalt sobiliku ihupiima või kreemiga määrida. Pärast vannitamist tuleb imiku pea soojas hoida ja selleks on hea kasutada mütsi. Ka silmad ja naba vajavad hoolt. Silmade puhastamiseks sobib kergelt soe kummelitee või soe keedetud vesi.

Nabahooldus

Naba võib puhastada saialilletinktuuriga, 3% vesinikulahusega või mõne muu antiseptilise vahendiga. Oluline on puhastada võimalikult nabaköndi servadest, naha ja nabaköndi vahelt, tõmmates nabakönti õrnalt väljapoole. Naba ümbrus peab olema kuiv, siis kuivab ja kukub könt ise ära. See juhtub 3.–45. elupäeva jooksul, sagedamini 8.–14. päeval. Ühekordseid mähkmeid kasutades võiks nabaköndi mähkmest välja jätta.

Õueskäik

Esimese õueskäigu aeg oleneb sellest, millal laps sündis. Kui päikselisel suveilmal võib välja minna juba mõnepäevase beebiga, siis külmal ajal tasub natuke oodata. Talvel võiks last kõigepealt paar päeva lahtise akna all külma õhuga harjutada. Õue minekuga tuleks oodata seni, kuni laps on vähemalt kümnepäevane. Esimest korda õue minnes on oluline, et õhutemperatuur jääks alla kümne kraadi. Kui õues on miinuskraade juba üle 15, on targem beebiga toas püsida. Hea nipp on õuest tulles katsuda lapse kaelavoldi vahet. See peab olema soe – siis on riideid parasjagu.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid