Õudne! Mees jälitas pikalt pimedal tänaval kõndivat naist ja hirmutas ta tõsiselt ära. Aga tal oli selleks väga hea põhjus!
Me kõndisime teineteisele vastu. Sa vaatasid korra minu poole ning jätkasid oma teekonda. Paar sekundit hiljem keerasin otsa ringi ja tulin sulle järele. Ma nägin seda hetke, kui sa märkasid, et ma sul järel kõnnin. Kuidas su kõnnak muutus, su õlad läksid pingesse ja haarasid oma telefoni. See mind ei takistanud. Sa kõndisid edasi ja hoidsid kindlat vahet ning tegid näo, et räägid telefoniga. Paar korda mõtlesin, et tulen su juurde ja tutvustan ennast, aga ma ei teinud seda, nii et sa läksid muudkui edasi.
Ma sain aru, et tupiktänavasse pöördudes, kuhu su auto pargitud oli ja minu oma ka, oleksid sa parema meelega jooksma hakanud, aga kuna sul olid jalas kõrge kontsaga saapad, ei hakanud sa riskima, vaid olid nutikas ja kõndisid kiirel sammul edasi.
Ma jäin oma auto juures seisma, sinu oma oli pisut kaugemale pargitud. Ma rääkisin telefoniga, aga nägin, kuidas sa tegid oma mobiiliga minuist ja mu autost pildi või video, kui minust mööda sõitsid.
Ilmselt sa aga ei märganud neid kahte tüüpi teiselpool teed, kes sinu peale näpuga näitasid ja sulle järele tulema hakkasid juba enne seda, kui meie teed esimest korda kohtusid. Sa ei näinud, kuidas nad sind vaatasid ega seda, et nad olid kas purjus või pilves või mõlemat. Arvatavasti ei pannud sa tähelegi, et nad ootasid sind tupiktänava lõpus ning jälgisid, kuidas sa minema sõitsid.
Muidugi ei tea sa midagi sellest, mis juhtus edasi: ma ootasin oma autos politsei tulekut (kellele ma helistasin, kui sa oma autosse sisenesid), 15 minutit küsitlemist, seda, et ma näitasin neile pilte neist kahest tüübist, mille tegin, kui ma su järel käisin.
Mul on tõesti väga kahju, et ma sind hirmutasin, aga ütlen täiesti ausalt, et olin ise samuti väga hirmul. Ma ei ole mingi kangelane ja mu kõhutunne käskis sealt kiiresti kaduda, aga sinu asemel oleks võinud olla mu naine või tütar ja ma ei oleks suutnud endale andestada, kui nendega oleks midagi juhtunud ja ma ei oleks midagi selle takistamiseks teinud.
Hiljem kirjutas ta postitusele täpsustused:
1. Ma jagasin seda sellepärast, et see olukord oli minu jaoks hirmutav ja kui keegi teine satub samasugusesse olukorda, siis ta ei vaataks kõrvale ega jätaks inimest hätta. Kas mul on mõni nõuanne? Ei teagi, ilmselt ainult see, et kui sa märkad, et sind jälitatakse või et midagi on valesti, ära oota! Helista sõbrale või politseisse, koputa mõnele uksele või astu poodi sisse — halvim, mis siis juhtub, on see, et näid pisut paranoiline.
2. Naine tassis mingit suuremat kohvrit ja oli kenasti riides, ma arvan, et see tõmbaski nende kuttide tähelepanu.
3. Nad paistsid ootavat oma võimalust ja ilmselt seetõttu nad ei rünnanudki teda kohe. Ma kartsin, et äkki nad lähevad minu peale närvi ja äkki nad valivad hoopis minu oma rünnakuobjektiks.
4. Helistasin politseisse, sest kui need kutid olekski püüdnud naist rünnata, siis ilmselgelt ei oleks see neil esimene kord olnud või nad oleksid valinud endale ka järgmise ohvri. Kui ma eksisin, siis oleks nad pääsenud 10minutilise jutuajamisega ja asi lõppenud.
5. Parkisin oma auto tupikusse ja kõndisin linna poole, tema tuli linna poolt tupiktänava poole. Muidugi ma ei teadnud, kuhu ta läheb. Kui ta oleks tupikusse keeramise asemel edasi läinud, oleks ma ilmselt temaga juttu teinud, või kui ta oleks valinud suurema tänava, oleks tema ümber olnud rohkem liiklust ja jalakäijaid.
Allikas: Someecards
