Selle mehe rüütellik tegu tõestab, et headus ja hoolivus ei ole maailmast veel kuhugi kadunud
Üks naine kirjutas Redditis oma kogemusest ja see on tõeline päikesekiir meie muidu hallis päevas:
“Astusin trammile ja märkasin, et üks mees tuleb mulle järele. Mul olid võtmed käes, sest ma nägin, kuidas see mees kõik kuus minutit, mis ma trammi ootasin, minu selja taga seisis ja mind erinevate nimedega hüüdis. Ma istusin, ta kõõlus käsipuust kinni hoides üle minu. Ma olin nii närvis, et oleks peaaegu oksendanud. Tõusin uuesti ja jäin seisma ühe seltskonna juurde.”
Sel hetkel astus ta juurde üks teine mees, kes oli ilmselt märganud, et naisega ei ole kõik korras.
“See tüüp ütles mulle: “Hei, Lauren, Kas sa lähed ka Jeffi peole?” Ma olin hetkeks segaduses, sest mu nimi ei ole Lauren ja see kutt jõllitas mind. Mul võttis umbes 10 sekundit mõistmaks, mida ta tahab. Ütlesin jah. Tema: “Suurepärane ajastus, me võime koos jalutada. Mis peatuses sa maha lähed?” Ütlesin talle peatuse nime. Tema võttis oma mobiili ja ütles: “Vaata, mis Jeff mulle saatis!” Mobiilis oli lahti märkmete äpp, kuhu ta oli kirjutanud: “Kas sul on kõik okei?” ja ta astus sammu kõrvale, et ma saaksin talle vastu kirjutada.”
Naine selgitas mehele, et teda jälitatakse ning päästeinglist noormees tuli temaga koos peatuses välja ning saatis ta sõbra ukseni. Jälitaja tuli nendega kaasa.
“Tegelikult oleks Michael pidanud hoopis mujal maha minema. Jälitaja õnneks lahkus peagi, ilmselt sellepärast, et mu saatja oli temast palju suurem. Ma ei ole kunagi sellises olukorras olnud, aga olen tihti sellele mõelnud ning endale ette kujutanud, kuidas ma siis käituma peaksin. Tol hetkel aga lihtsalt tardusin ega suutnud midagi ette võtta.”
Nüüd aga tahab ta siiralt tänada Michaelit, kes tema kimbatust märkas ega kõhelnud appi tõttamast.
“Ma olen nii tänulik, et on olemas mehi nagu tema, kes suudavad taolises situatsioonis niimoodi käituda. Tavaliselt hoiavad inimesed ikka omaette ega tee teiis märkamagi. Nii et aitäh, Michael, kus iganes sa ka poleks. Mul on kahju, et sa ise hiljaks jäid. Aga sa olid tol õhtul mu päästeingel!”
