Anni võttis oma päris suurest käekotist välja kaks vahuveini ja palus mul ühe lahti teha. Otsisin klaasid. Kui veini klaasidesse olin valanud, tõmbas Anni mu endale ligi ja suudles. Jõime klaasid põhjani ja Anni istus mulle sülle. Hakkasin teda lahti riietama.

Kõik oli nii, nagu ma mäletasin, või veel parem. Hiljem alasti diivanil lamades jõime vahuveini. Anni tänas küllakutse eest ja kahetses, et me nii mitu aastat pole kohtunud, sest ta aeg-ajalt ikka mõtleb mu peale. Samas sai ta aru, et meil mõlemal on oma elu ja oleks rumal need elud ära lõhkuda.

Jaga
Kommentaarid