Proviisor soovitab: rohkem kui pidusid ja ringi sõitmist vajad sa jõulupühadel just SEDA!
„Argipäevadel kipub paljudel unetunde väheseks jääma — on palju tööd ja muid tegemisi, mis nõuavad tähelepanu. Arvatakse, et küll nädalavahetusel või puhkuse ajal jõuab kaua magada. Ilmselt tunneb nii mõnigi lugeja end eesseisvate pühade eel siin ära,” mõtiskleb Džaniašvili. Tema sõnul tihti paljud sellist lahendust kasutavadki — kuid siis võib unerütm olla juba sassis, täielikult välja ei puhata ja pikast unest ei tule ka midagi välja. Kui uni pole piisav, siis võib inimesel tekkida väsimus, stressitunne või ärevus. „Pidevalt väsinud inimene võib olla pahur, kergesti ärrituv ja teha tahtmatult vigu. Samuti võib kurnatud keha lihtsamini viirushaigustesse nakatuda. Kokkuvõttes ei saa jõulurahu ja pühi täiel rinnal nautida. Seega, piisavalt puhata peaks saama igal öösel,” annab proviisor unenõu.
Pikad pühad on hea võimalus, kuidas teadlikumalt oma magamisharjumusi jälgida. Töökohustusi on vähem ja aega rahulikult toimetada. Džaniašvili toob välja paar lihtsat põhitõde, mida silmas pidada, et uni oleks magus ja piisavalt pikk.
Nutiseadmed pool tundi enne und peitu!
Telefoni, süle- või tahvelarvuti kiirgavast sinisest valgusest, mis inimesed ärksaks muudab ja uinuda ei lase, on räägitud palju. See takistab und soodustava hormooni melatoniini sünteesi. „Paljudel on harjumus enne magama minekut vaadata veel üle viimased meilid, kiigata uudiseid või surfata sotsiaalmeedias. Harjuta aga teadlikult õhtust magamaminekurituaali, ilma et kaaslaseks oleks nutiekraan,” soovitab spetsialist. Proovida tasub 1-2 tundi enne magamaminekut kõiki ekraanidega seadmeid vältida ning jätta õhtune aeg rahulikeks tegevusteks. „Kui kohe und ei tule, siis loe näiteks raamatut või pane mängima rahustav muusika, kuid ära ahvatleva seadme järele haara. Kas märkad unekvaliteedis nädala pärast erinevusi?”
Liikumine toob hea une!
Regulaarne füüsiline koormus parandab nii üldist heaolu kui ka une kvaliteeti. Mida rohkem me päeval liigume ja aktiivsed oleme, seda enam on keha energia tase õhtul madalam ja puhkuseks eelhäälestatud. “Seega tasub juba päeva jooksul end rohkem “väsitada”. Püüdke rohkem liikuda ka igapäevaste toimetuse käigus, kõndides jala näiteks poodi või tööle. Kui aga tundub, et päeval on liikumist väheks jäänud, on hea võimalus mõtteid korrastada ja magamaminekuks ette valmistada lühikesel rahulikul õhtusel jalutuskäigul. Enne magama minekut ei soovitata aga teha väga aktiivset ja rasket trenni, kuna see pigem ergutab keha,” rõhutab Džaniašvili.
Toidumenüü mõjutab unekvaliteeti
“Ka õhtune toitumine avaldab mõju sellele, kuidas järgneval ööl magatakse,” selgitab Džaniašvili ja lisab, et õhtuks sobib kerge eine ja lihtsalt seeditav toit. Raske ning hiline õhtusöök rikub une. Hea une tagajad ja ka nahale hästi mõjuvad toidud on antioksüdantide ja vitamiinirikkad puu- ja juurviljad, maasikad, arbuus, kurk, õunad, mandlid, pähklid, seemned. Aga ka näiteks kana, kalkun ja banaan parandavad ajukeemiat ja soodustavad und.
Proviisori soovitusel võiks kindlasti vältida ka und häirivaid aineid, ergutavaid jooke ja toiduaineid — tubakas, alkohol, kohv, tee, kakao, koolajoogid, šokolaad. Õhtul tuleks vältida vitamiini Q10 tarbimist, sest see annab täiendavat energiat, mis magama jäämist ei soodusta. Ka ravimtaime ženšenn sisaldavad toidulisandid ja tee võivad kaasa tuua unetuse, sest on ergutava toimega. “Vaata kriitilise pilguga üle, milline on sinu igaõhtune toidulaud. Ehk saab teha korrektuure?”
Kui aga uni niisama siiski ei tule?
„Kui magama jääda on keeruline ja päevamõtted keerlevad peas, võib esmalt proovida mõnd rahustavat teed, näiteks melissi-, kummeli- või piparmünditeed,” annab proviisor nõu. Samuti on tema sõnul rahustava toimega palderjaniekstrakt, kannatuslill, lavendel, veiste-südamerohi ja humalapreparaadid. Paljude jaoks aitab ka magneesium, mis soodustab und. Samuti leevendab see öiseid jalakrampe.
Spetsialist lisab, et vajadusel võib uinumise soodustamiseks ja une kvaliteedi parandamiseks tarvitada ka käsimüügis saadavat melatoniini, kuna vanusega toodab meie keha seda vähem. “Melatoniin on kehaomane aine, mis osaleb une-ärkvelolekurütmis ning millel on mitmed lisafunktsioonid. Melatoniin toimib veel antioksüdandi ja immuunsuse stimulaatorina ning omab nõrka vererõhku ja kehatemperatuuri alandavat toimet.” Melatoniini kasutamine sobib paljudel une häirituse juhtudel.
Lõpetuseks soovitab Džaniašvili nautida kauaoodatud pühi ja mitte liialt muretseda. „See on aeg, mida lähedaste seltsis veeta ja argimuredele mitte mõelda. Meie inimesed puhkavad liiga vähe. Aega ei teki aga kunagi juurde, seda tuleb keha ja vaimu puhkamiseks lihtsalt planeerida.”
