Alusta aastat andestamisega: su vanemad kasvatasid sind nii hästi kui oskasid, ära pea nende peale rohkem vimma
Lapse esimestel eluaastatel on suur mõju kogu tema ülejäänud elule. Sest see on just see periood, kui lapse iseloom kujuneb.
Suhe vanematega on otsustava tähtsusega, sest sellel on suur mõju kõikidele teistele suhetele nii tööalastele, sõprusele kui ka armusuhetele. Kõik on seisneb tasakaalus. Pere loomine on nagu telliskividest seina ehitamine, kus vanemad esindavad kõige esimest rida. Kui seal peaks olema mõra sees, võngub kogu sein edaspidi.
Kui oluline on lapse suhe vanematega
Tavaliselt muutub suhe vanematega halvemaks siis, kui laps jõuab teismeikka. Kui see periood on läbitud, siis suhe stabiliseerub. Võib aga juhtuda, et erimeelsused jäävad püsima raske iseloomu pärast. On siis tegemist vanema või teismelise enda poolse probleemiga, selline jätkuv lõhe lapse ja vanemate vahel võib saada valuküsimuseks.
Seda ei ole kohe näha, aga aastate möödudes paneme me tähele, et kõik on omavahel seotud. Meie suhteprobleemid ja emotsionaalne tasakaalutus on alguse saanud meie endi kodust juba sellel ajal, kui me olime veel väiksed. Vanematel on lapse enesekindluse rajamise ja loomise juures suur roll.
Lapse suhe vanematega jääb tema eluteed valgustama kogu eluks nii nagu majakas merel teed näitab. Vanemate valedest sammudest aga sünnivad tunded, mis võivad meid jääda kummitama, rikkudes suurel määral elukvaliteeti. Kõige sagedamini ette tulev sündroom on mahajäetuse tunne, mida tunneb laps siis, kui lapsevanem liiga palju tööd teeb ja vähe kodus viibib. Või siis lahutuse ajal, mil laps tunneb end hüljatuna vanema poolt, kes lahkub. Või vanema surma järgselt.
Hirm hüljatuse ees jääb hinge pidama ja juurdub sinna kogu eluks. Need inimesed elavad väga raskelt läbi oma elukaaslaste eksimusi, töö juures tehtud vigu, sest kõik need elustavad uuesti lapsepõlve haavad. Nad tunnevad otsekui oleksid nad taas hüljatud lapsed, kes kannavad endaga kaasas suurt murekoormat.
Kahjuks toob selline hirm enesega kaasa nõiaringi. Kui hirm muutub väga tugevaks, siis saab ta inimese üle võimust ja tihti valitseb mõtete ja otsuste üle. Ja tekib külgetõmbejõud, mille jooksul inimene alateadlikult tõmbab enesele ligi neid inimesi ja situatsioone, mis veelkord elustavad vanad haavad. Seda juhtub sageli, et üks inimene satub ikka ja jälle samade probleemidega inimeste otsa ja lahkumineku põhjus on taas sama. Olukorrad korduvad ja inimene tunneb, et väljapääsu ei olegi.
Andestamine on tasakaalu võti
Vanemate süüdistamine hoiab haavu lahtisena ja viitab sellele, et vanematel on ikka veel nii suur mõju sinu ja su elu üle. Sa süüdistad ikka neid ja see tekitab jõuetuse tunde, mis rikub su enda elu. Et seda nõiaringi lõpetada, tuleb õppida andestama.
Loomulikult pole andestamine kerge. Sest andeks peab andma kogu oma hingest ja südamest. See nõuab julgust, küpsust ja tarkust, sest selleks, et mõista ja ära tundeid oma tundeid, nii keerulised, kui nad ka ei ole, on vaja vaadata iseenese sisse ja tuua pinnale kõige hirmsamad süüdistused.
Andestamine vabastab ja tugevdab sidemeid. Andestamine loob emotsionaalse tasakaalu, mida süüdistamised on rikkunud. Sest mineviku haavad mõjutavad kõiki su suhteid, su rahalist seisukorda ja su üldist heaolu. See takistab sul olla õnnelik, leida armastust ja elada täisväärtuslikku elu.
Allikas: Kodused Lood
