Kolme lapse ema Kristiina Heinmets Aigro kritiseerib lasteaedades toimuvat: lasteaed on väikese inimese töökoht ja see peab ajaga kaasas käima

Minu kui naise, kolme lapse ema, Viimsi Lasteaedade hoolekogu esinaise ja eluaegse alushariduse pedagoogi tütrena teeb muret, et lasteaedade teema pälvib avalikku tähelepanu ainult negatiivses kontekstis.

Lasteaedade ja koolide toimimismehhanismid on erinevad ja siiani ei ole suudetud luua ühtset kindlat süsteemi. Koostöö lasteaedade eest vastutavate omavalitsuste ja koolide õppetöö eestkõneleja haridus- ja teadusministeeriumi vahel peab suurenema. Vaja oleks leida üks kindel programm, mis tagaks sujuvama ülemineku lasteaiast kooli ja suurema kooliküpsuse kõigi laste jaoks.

Lasteaia õpetaja vs kooliõpetaja

Kui kooliõpetajate palga eest kannab hoolt riik, siis lasteaias töötavate pedagoogide palgad määratakse omavalitsuste poolt. Kui suuremates linnades ja paljudes rikkamates valdades leitakse lasteaia ja kooliõpetajate palkade jaoks lisavõimalusi palgaerinevuse vähendamiseks, siis halvemas majanduslikus olukorras olevatel valdadel napib selleks vahendeid. Lasteaiaõpetajaid on Eestis umbes 8000, kellest 14% on alla 30-aastased ja kõigist õpetajatest on üle 99% naised. Õpetajaid on Eestis kokku 14 905 ja üldhariduskoolides alustas eelmisel õppeaastal õpinguid ligi 150 000 õpilast. Lasteaias töötavatele õpetajatele ei lubata valju kõlava häälega erakondade valimisplatvormide nimekirjas palgatõusu 2000 euroni ja nende reaalsed mured jõuavad harva avalikkuse ette.

Lasteaia õpetaja väärtustamine

Minu ema on eluaegne lasteaiakasvataja ja tema kõrvalt olen näinud kõiki riigi poolt tehtavate muutuste tagamaid 30 aasta jooksul. Kui minu ema alustas tööd lasteaiakasvatajana 1960ndatel aastatel pärast Nõukogude ajal vajaliku hariduse saamist, täiendades ennast hiljem mitmes erinevas kasvataja elukutse jaoks loodud koolis, siis 90ndadel vastu võetud seaduse kohaselt omandas ta kõrghariduse Tallinna Ülikoolis. Muidu ei oleks tema jätkamine kasvatajana enam võimalik olnud.

Selle aja jooksul on muutunud nõuded ja kaasajastatud õppeprogramme, kuid sisulist lasteaedade töökorralduse muutust ei ole 1960ndatest aastast saadik tehtud. Erinevus on toimunud ainult kirjapildis: lasteaia kasvatajast on saanud kõrgharidusega alushariduse pedagoog ja endise nimega lasteaia söögitädist on saanud õpetaja abi. Tegelikkuses ei ole astutud ühtegi sammu, et väärtustada kõige pisemate laste õpetaja kutsumust omavate, peamiselt just naiste tööd. Pelgalt nime muutusest ei piisa.

Õppeprogrammide ebaühtlane tase

Tänapäeva lasteaede õppeprogrammide aluseks on mitmesugused metoodikad nagu hea alguse, Montessori, Waldorfi, Reggio Emilia pedagoogika, samuti keelekümblus, õuesõpe, ettevõtlusõpe, lugemispesad, kiusamisest vaba ja tervist edendav lasteaed jm. Kui lasteaia üheks tähtsamaks ülesandeks peetakse tolerantse inimese kasvatamist, siis millise teadmiste pagasiga läheb laps kooli ei ole siiani täpselt selge. Lasteaedade tase on erinev ja nii alustavad ühes klassis kooliteed väga erineva tasemega lapsed, seades kooliõpetajad raskesse olukorda. Kuidas teha tundi huvitavaks lastele, kes loevad soravalt ja kuidas tulla toime lastega, kes alles veerivad tähti kokku? See ei ole õige ka laste suhtes: miks peab tublim laps koolitunnis igavust tundma ja teine laps tundma ennast tõrjutuna olukorras, kus ta ei haara kõike piisavalt kiirelt? Vastavalt uuringutele on täheldatud, et 1. klassis maha jäänud laps on 3. klassi lõpuks veel rohkem maha jäänud ning edasistes kooliastmetes vahe veelgi suureneb. Siit edasi tekitame ühiskonda juurde kooliga mitte-hakkama saavaid noori ja suurendame nende laste jaoks riske sattuda valele teele.

Täna on haridusministeeriumis käsil erinevate võimalike lahenduste otsimine, kas osaliselt või täielikult tasuta lasteaed ja teatud arv tasuta lasteaiatunde, et tagada võrdsem õppetase lastele. Alustada tuleks hoopis hetkel kasutuses olevate õpetajate töökorralduse muutmist, kus paraleelselt toimivad aastakümneid kahe õpetaja ja ühe õpetaja abi mudel ning viimastel aastatel populaarse katsemeetodina kasutuses oleva ühe õpetaja ja kahe assistendi mudeli vahel. 2013. aastal kehtestati haridustöötajatele tööaeg töölepingu seaduse § 43 lõike 6 alusel, kus § 1 kehtestab neile lühendatud täistööaja kestuse 7 tundi päevas ehk 35 tundi seitsmepäevasel töönädalal. Haridusamet on viimasel paaril aastal võtnud kasutusele kuraatorid, kelle kohustus on teha ettekirjutusi nõuete täitmisel laste turvalisuse nimel ja püüdes vähendada lasteaia üldkulusid. Paberil ideaalse normina tunduv idee ei leia toetust pedagoogide seas ja on tekitanud palju rahulolematust.

Lasteaedade erinevad õppesüsteemid

Vanakooli süsteemiks nimetatakse 2 + 1 süsteemi, kus ühe rühma eest vastutavad kaks vastava hariduse saanud õpetajat poolitades tööpäeva lasteaia sisekorra eeskirjadele ja tihti lubati kasutada paindlikust pikkade tööpäevade tegemiseks. Selle süsteemi suurim puudus on õpetaja abi rolli alahindamine, sest peale toidu serveerimise ja koristamise on tema töökohustused oluliselt suurenenud. Teine küsimus tekib, kas on vaja kõrharidusega spetsialisti laste päeva teises pooles, kui õppetegevust ei toimu? Seda süsteemi on haridusameti kuraatoris hakanud muutma, nõudes, et kasvatajatel oleks rühmas suurem ühisosa, mõlemad õpetajad saaksid tegeleda koos lastega ja pikkade päevade tegemist nimetatakse seadusega vastuoluliseks. Eelmine aasta jõudsid esimesed vanemate kirjad avalikkuse ette, et õpetajad ei ole rahul uue süsteemiga ja avalikkuse ette toodud lasteaiast soovisid kaheksast õpetajast viis lahkuda. Vanale süsteemile uute reeglite pealesurumine ei ole lahendus.

Teisena on katsetamise faasis 1 + 2 süsteem, kus rühma eest vastutab üks õpetaja ja kaks õpetaja abi. Kõrgharidusega alushariduse õpetaja nimetus on selle süsteemi vääriline, sest võrdsustab nende töö algklasside õpetajate tööga. Õpetaja vastutab kogu rühma õppetaseme eest ja ei pea tegema pidevaid märkmeid teisele õpetajale. Üks õpetaja suudab oluliselt vähem kahe silma vahele jätta rohkem tuge vajavate laste probleeme. Lihtne näide on pliiatsihoid, kui kooliteed alustav laps ei tea, kuidas pliiatsit ühte moodi hoida, sest mõlemad kasvatajad on õpetanud erinevalt ja lapsel on tekkinud juurde oma meetod. Lihtne detail, kuid esimese klassi lapse jaoks tähtsaim asi. Samuti toetab süsteem tihti miinimumpalka saavate kahe õpetaja abi töötasu oluliselt kõrgemaks, sest palgafond rühma kohta jääb samaks. Süsteemi suurim murekoht on vastava haridusega õpetajaabide leidmine, sest puudub riiklik süsteem vastavasisulise ettevalmistuse saamiseks. Ka see süsteem on tekitanud vanemates pahameelt, sest õpetajaabide oskustes on esinenud puuduseid.

Viimsi Lasteaedade kogemus

2008.-2013. aastatel kuulusin Viimsi Lasteaedade hoolekogusse, kus uut süsteemi hakati katsetama ja osalesin mitmetel aruteludel. Tänaseks on see süsteem käivitunud lisaks Viimsi Lasteaedades edukalt ka mitmes Rae valla lasteaias. Tunnistan, et minu lapsevanema suur skeptilisus on asendunud teadmisega süsteemi heast toimimisest ja see vajaks suuremat riiklikku tuge ning uusi õppeprogramme.

Ettepanekud

1. Võtta suunaks muuta lasteaedade õpetajate tööaeg õiglasemaks ja võtta kasutusele 1+2 süsteem. Lõpetada vanasüsteemi modifitseerimine, mis tekitab pahameelt nii lapsevanemates kui ka õpetajates. Lasteaia algne hoiufunktsioon tuleb asendada tänapäevasele alusharidus asutuse vajalikkusele.
2. Lasteaia kasvataja tööd on vaja väärtustada rohkem ja viia see vastavusse algklasside õpetaja ametiga. Leida tuleb vajadusel lisarahastus lasteaia pedagoogide palkade ühtlustamiseks algklasside õpetajate omadega.
3. Koristaja funktsiooni täitvad õpetaja abid on vaja integreerida rühma loomulikuks osaks ja tõsta nende panust laste eest hoolitsemisel. Päevased tegevused peaksid olema jagatud gruppidesse, kus õpetaja abi toetus oleks vajalik.
4. Vanematele luua võimalus saada rohkem tagasisidet ühelt kindlalt õpetajalt ja teha suuremat koostööd lapse erivajaduste ilmnemisel. Vanemate roll lasteaia töös peaks olema toetav ja ühistegevuste hulka suurenema.
5. Luua lastele turvalisem keskkond, kus poole päeva pealt lasteaias kehtivad reeglid ei muutu. Kasvatajate nõuded on erinevad.
6. Suurendada erivajadustega laste integreerimist ühiskonda alusharidusasutuses, vaja on suurendada täiendavate tugiisikute hulka maapiirkondades.
7. Viia sisse võõrkeeleõpe lastaia eelviimases rühmas.
8. Koostada õppeprogrammid, mis tagaksid ühtse kooliküpsuse kõigile lastele.
9. Suunata lisarahastus mitte tasuta lasteaia kohtade loomiseks, vaid vähendada laste arvu rühmades.

Lasteaed on väikese inimese töökoht ja see peab ajaga kaasas käima. Alustada tuleb õpetajatele ühtse süsteemi loomisest.