Kristiina Heinmets-Aigro: suuremad lastetoetused tekitavad juurde ka asotsiaalsete kalduvustega peresid. Mida teha lastetoetustest elatuvate peredega?
Praeguse valimisralli kõikide erakondade platvormides leidub punkt lastetoetuste suurendamiseks ja sotsiaalsete tagatiste tõstmise kohta. Keskerakond lubab tõsta esimese ja teise lapsetoetuse 60 euro pealt 100 euro peale, lasterikka pere toetuse kolme kuni kuue lapsega peredele 500 euroni ning seitsme ja enama lapsega peredele 600 euroni kuus. Lastetoetuste suurendamisel on olnud positiivne mõju ja 2018 aastal sündis Eestimaal rohkem just kolmandaid lapsi.
Eestis on väga palju imetlust väärivaid suurperesid, kes igapäevaselt võitlevad oma ühiskondliku kuvandi eest, palju lapsi ei tähenda kohe negatiivsust. Koostöö Lasterikaste Perede Liiduga on kinnitanud, et need tuhanded pered saavad ise suurepäraselt hakkama ja nende elu suurimaks eesmärgiks on olla vanemateks rohkematele lastele kui ühiskonna tavanorm ette näeb. Planeeritavad toetused on tehtud just neid tublisid Eestimaa peresid silmad pidades ja nende tragidele lastele paremate tingimuste loomiseks.
Nädal tagasi, viibides Paldiskis 101 rahvakohtumise ümarlaua vestlusel, tuli ilmsiks mitte suurt avalikku tähelepanu pälviv Eesti ühiskonnas süvenev probleem: suuremad lastetoetused tekitavad juurde ka asotsiaalsete kalduvustega peresid. Üks naisterahvas küsis otse, mida teha nende lastetoetuste ülekande päeval poodi Sarvikurallile suunduvate pereisadega?
Kui teha kiire arvutus, siis Keskerakonna lubatavad suuremad lastetoetused hakkavad sarnanema korralike palkadega. Kolme- kuni kuuelapselise pere sissetulek hakkaks olema (500€ 3+(3x100€ kuni 6x100€ )) vastavalt 3 lapsega perel 800€ ja 6 lapsega perel 1100€, 7 ja enama lapse puhul oleks summa (600€+7x100€) 1300€ ja suureneks 100€ võrra iga lisanduva lapse puhul. Kokkuvõttes võidab ühe lapsega pere 40€ kuus. Kolme lapsega pere sissetulek suureneb 280€ kuus ehk eesmärk ongi soodustada Eesti peredes positiivse iibe teket. Miks ei peaks tööd mitte armastav pereisa mõtlema, üks laps juurde ja elu ongi lill, naine istub kodus tegeleb lastega ja korralik palk on igakuiselt arvel?
See sama naine kinnitas, et suuremad lastetoetused on hädavajalikud, kuid tekitavad juurde ka asotsiaalsete kalduvustega peredesse rohkem lapsi. Kindel sissetulek laste pealt, lisab perekonda uusi liikmeid, kuid vanemate hoolt jätkub nendele lastele häbematult vähe! Mida teha, et perepead sammuks poodi mitte ainult kord kuus Sarvikuralli jaoks, vaid riigipoolne lastele mõeldud abi kulutataks toidule ja lastele vajalike asjade soetamiseks? Minu seisukoht oleks, enne kui tõsta riiklikke toetusi, vajaks teema juurde lisaarutelusid, kuidas riigi poolt tehtav panus jõuaks lasteni. Teeksin mõned enda tähelepankud erinevatest riikidest maailmas ja kiire arvutuse praegu kehtivate latetoetuste järgi:
- Lastetoetuste summad kantakse arvele nädalate kaupa. Kui peres kasvab rohkem kui üks laps, jagatakse summa kuu lõikes mitmeks. Hetkel kehtiva lastetoetuse summa kahele lapsele (60€ esimese ja 60€ teise lapse eest) saaks jagada ca 30€ nädalas, see teeks ca 4,3€ päevas. Kolme- kuni kuuelapselise pere lisatoetus on 300€ kuus ehk vastavalt kolme lapse puhul (300€ + 60€ esimene, 60€ teine ja 100€ kolmas laps) 520€ kuus ja Kuuelapselise perel on toetus (300€ + 60€ + 60€ + (4x 100€)) 820€ kuus. Jagades summad nelja nädala vahel, tekib pere arvele vastavalt kolme lapse puhul 130€ — 205€ kuuelapselisele perele nädalas. See vähendaks lastetoetuste kord kuus ülekandepäeval kokkutulekutel tehtavaid ühekordseid kulutusi Sarvikutele.
- Anda suurem õigus omavalitsustele pere eelarvesse sekkuda. Kui perel tekib võlgnevus eluaseme või elektiarvega või mõni muu eluks vajalik suurem kulu, siis on omavalitsusel õigus teha perele ettekirjutusi ja hoida mingi osa lastetoetuste kandest kinni vajaliku võla katteks, et tagada lastele soe tuba ja õppimiseks vajalik valgus kodus.
- Anda omavalitsustele õigus suurendada ja rakendada spetsiaalset perede järelvalvet ja hooldustöötajate külastusi perede kodudesse. Kui vanemad ei täida tingimusi, anda hooldustöötajale õigus teha kulutusi koos perega poes. Ehk välistada alkoholi, suitsude jm ostmine. Seda punkti oleks kõige keerulisem omavoliliselt ilma suurema riigi toetuseta teha, kuidas naissoost hooldustöötaja saab vastu hakata poes suurele Sarvikut igatsevale pereisale, kelle jaoks tihti vägivald ja märatsemine on üks osa argipäevast.
- Suurendada vägivalla all kannatatavate naiste toetamist, et lahkumine vägivaldsest suhtest ei takerduks rahalistel põhjustel. Julgustada naisi tegema otsuseid laste heaolu parandamiseks. Riiklik programm, mis tagaks omavalitsustele võimaluse naistele kriisiolukorras kiiresti uue eluaseme ja toimetuleku kuuekuuliseks perioodiks. Pakkuda võimalust ümberõppeks, võimaldad juriidilist abi ja vajadusel lastetoetuste kasutamist koostöös hooldustöötajaga ehk välistada lastetoetuste kasutamine töötute pereisade poolt.
- Pakkuda rasketes olukordades peredes olevatele lastele võimalust viibida koolis tasuta pikapäevarühmas, mis võimaldaks lastel keskenduda järgmise päeva õppetööle ja pakkuda neile lisavõimalusena ühe sooja toidukorra juurde. Just vanemates klassides suureneb asotsiaalsete kalduvustega peredest laste väljalangemine koolist, seoses õppimist mitte soosiva olukorraga kodus ja nõue nooremate õdede-vendade eest hoolitseda, mitte keskenduda koolis antud ülesannetele.
- Tasuta lasteaia koht kõikidele riskiperedele.
Lastetoetuste suurendamisega kaasnev karjuv vajadus praeguse süsteem ümberkorraldamiseks vajaks koheseid arutelusid ja diferentseeritud väljamaksete plaani, et riigi toetused leiaksid õiglasema sihtotsetarbelise kasutamise laste heaolu hüvanguks.
