Plastikakirurg dr. Siim Simmo rahustab: hoolimata hiljuti levinud paanikast võib kinnitada, et rinnaimplantaadid ei ole ohtlikud
Avastust võeti väga tõsiselt ja äsja toimus Helsingis sümpoosium, kus plastikakirurgid koos rinnavähikirurgide, onkoloogide, patoloogide, radioloogide ja tervishoiuametnikega asja arutasid. Ainsana Eestis töötavatest plastikakirurgidest arutelul osalenud dr. Simmo: „Üks, milles valitseb praegu konsensus, on see, et rinnaimplantaat on turvaline. See ei ole tervisele kahjulik”.
Aastal 1997 leiti esimene lümfoomi juhtum. Algul ei pööratud sellele suurt tähelepanu, kuna tegemist olu üksikjuhtumiga, aga kui midagi sellist leitakse, siis hakatakse asja uurima ja aastal 2011 saadi juba rohkem teavet ning haigus sai nime BIA-ALCL. „Praeguseks on üle maailma leitud 681 juhtu, neist 8 Soomes, Eestis pole seda haigust leitud. Kokku on kogu maailmas pandud umbes 10 miljonit implantaati”, räägib Dr Simmo, mis tähendab, et haiguse esinemise tõenäosus on ääretult väike. „Tuleb arvestada, et tegemist ei ole mitte rinnavähiga, vaid lümfoomiga mis asub rinnaimplantaadi kapsli sees. Kapsel rinnaimplantaadi ümber tekib alati, see on täiesti normaalne ja ootuspärane. Halb on siis, kui hakkavad toimuma muutused kapslis, siis võib sinna tekkidagi seesama lümfoom ehk ALCL”.
Dr. Simmo lisab, et kogu aeg räägitakse maailmas vähki haigestumuse suurenemisest, kuid ei teata, kas see haigestumus tegelikult ka suureneb või lihtsalt avastatakse neid haigusi rohkem… „Inimesi uuritakse üha rohkem ja rohkem, masinad lähevad täpsemaks ja kõik kõrvalekalded leitakse üles”. Küsimus on tema sõnul pigem selles, kas igale juhtumile peab reageerima. „Iga võõrkeha, mis organismi pannakse, võib tekitada mingi reaktsiooni, aga millise täpselt, seda me tegelikult ei tea,” ütleb doktor.
Dr. Simmo tõi välja kolm põhilist tekkemehhanismi, mis arvatakse lümfoomi vallandavat: mehaaniline hõõrdumine võõrkeha ja oma kudede vahel, infektsiooni teke implantaadi ümber ja geneetiline eelsoodumus.
Millised on kaebused?
Kõige sagedasem on vedeliku kogunemine ühte rinda 7-10 aastat peale implantaatide paigaldamist. „Reeglina pole selline vedeliku kogunemine siiski lümfoomiga seotud,” kinnitab Dr Simmo. „Meil on olnud praktikas palju juhtumeid, kus mingil põhjusel hakkab vedelik aastaid hiljem kogunema. Siis me uurime patsienti põhjalikult, teeme uuringud ja niipalju kui me oleme analüüse laborisse saatnud, pole siiamaani ühtegi juhtu välja tulnud. Sama kinnitasid ka Soome kolleegid. Teisel kohal on tuumori tekkimine kapsli sisse või pinnale. Seda on näha kas uuringutega või katsumisel. Edasi tuleb lümfadenopaatia ja naha muutused, mida on juba kerge märgata”.
Karedapinnalised Allergan implantaadid turult ära!
Siiamaani on leitud, et kõigil juhtudel, kui on diagnoositud BIA-ALCL, on kasutatud karedapinnalisi implantaate ja enamus neist on olnud Allergani (kas McGhan või Natrelle) implantaadid. Dr. Simmo sõnul on ka siledapinnalistel implantaatidel seda haigust leitud, aga nendel juhtudel on olnud tegemist korduvlõikustega, kus eelnevalt on kasutatud karedapinnalisi implantaate. Karedapinnalise Allergan-implantaadi tootmisluba näiteks ei pikendatud (nende sertifikaat aegus 16. detsembril 2018), siledapinnalisel aga pikendati.
Rinnaimplantaatide tootja Allergan ongi juba teada andnud, et tulenevalt puudulikust riskihinnangust plaanib ettevõte algatada tekstureeritud ehk karedapinnaliste rinnaimplantaatide tagasikutsumise Euroopa turult.
„Siiski ei tasu karedapinnalisi implantaate karta,” toonitab dr. Simmo. „Nende kasutuselevõttu peeti omal ajal revolutsiooniliseks, sest nad kinnitusid paremini ja andsid paremaid lõikustulemusi. Nüüd on aeg edasi läinud ja ega enam polegi nii lihtne öelda mis asi on karedapinnaline ja mis siledapinnaline, kuna lõppude lõpuks on ka siledapinnaline karedapinnaline, kui seda läbi piisava suurenduse vaadata”.
Dr. Simmo toonitab ja rahustab, et ka naised, kellel on juba asetatud karedapinnalised Allergan implantaadid ei pea siiski muretsema ega implantaate välja vahetama, kui kaebusi pole. Selline on hetkel üleüldine rahvusvaheline arvamus.
Ent miks Helsingi Ülikooli Haigla ise teatas, et põhjuseks on implantaadid, kui see seos ei pruugi nii ilmne olla? „Neil, kellel haigus Soomes avastati, leiti see rinnaimplantaadi ümbert. Meil olid sümpoosiumile kutsutud ka patoloogid ja tuli välja, et samasugust lümfoomi on leitud ka kõhuseina songavõrkude ja maopaelte ümber, mida asetatakse inimese sisse. Sellistesse leidudesse suhtutakse väga tõsiselt. Arutletigi, kui suur on üldse tõenäosus, et inimene selle haiguse saab. Maailmas pole leitud konsensust, milline on selle esinemissagedus, sest erinevad uurimistulemused annavad täiesti erinevaid vastuseid,” selgitab dr. Simmo.
Küsimuse all oli isegi haiguse ümbernimetamine IA-ALCL’ks ehk Implant (mitte Breast Implant) Associated — Anaplastic Large Cell Lymphoma’ks, kuna haigus ei teki ainult rinnaimplantaadi ümber.
Skandaal müüb
Sümpoosiumil räägiti ka sellest, et ajakirjandus otsib skandaali, kuigi see, et midagi otsitakse, peaks olema positiivne uudis. „Me rääkisime Soome Plastikakirurgide Seltsi esinaise ja Esteetilise Plastikakirurgide Seltsi esimehega, kes selle paneeli kokku kutsusid, et tegelikult nende sõnu väänatakse. Ajakirjandus jahib skandaali ja kindlasti ei ole naistel, kes kannavad rinnaimplantaate, tegemist eluohtliku seisundiga nagu tahetakse näidata,” ütleb dr. Simmo
„Loomulikult inimesed küsivad selle avastuse kohta nii Soomes kui Eestis ja me ka räägime ning selgitame, aga see kindlasti ei pea olema asi, millega inimest ehmatada või hirmutada. Nendel implantaatidel, mida The Health Clinic kasutab, ei ole seda lümfoomi leitud,” ütleb üks nõutumaid ja hinnatumaid plastikakirurge. „See on samamoodi, kui leitakse näiteks autodel mingi viga, siis kutsutakse need mudelid tagasi ja uuritakse. Ei saa öelda, et silikooni ei ole uuritud. Näiteks USAs oli silikoonimplantaat keelatud aastal 1992 ja seda süüdistati ka igasuguste haiguste tekkes. Euroopas ei olnud see keelatud. Aastal 1998 võeti keeld ka USAs pärast väga põhjalikke uuringuid maha”.
Lihtne ravi
Isegi kui lümfoom kapsli ümber tekib, siis on selle ravi dr. Simmo sõnul väga lihtne — kapsel eemaldatakse koos implantaadiga ja ongi kõik — reeglina sellest täiesti piisab. Üldiselt on kõik, mis seotud inimese tervisega, igal pool suure tähelepanu all ja iga turule tulevat toodet kontrollitakse väga põhjalikult. Silikoonidele on antud kasutusload ja neid paigaldatakse juba üle 30 aasta.
Helsingi Ülikoolil on teadustööks väga palju ressursse, seal on suur plastikakirurgia osakond, kus töötab 22 plastikakirurgi ja rinnakirurgia osakond oma 10 kirurgiga. Nad olid ühed esimesed, kes hakkasid neid seoseid uurima. „Võib tunduda, et inimesed kaevavad endale auku. Tegelikult see ei ole nii, nad lihtsalt tahavad teada, milles on probleem ja see on täiesti loomulik. Jaanalinnu kombel pea liiva alla peitmine ei vii ju kusagile,” ütles dr. Simmo kolleegide avastust kommenteerides.
