Naine on murelik: joon juba pudeli veini päevas. Tean, et see on vale, aga lahti sellest kombest ei saa...
Olen alkoholi viimasel neljal aastal keskmisest rohkem tarvitama hakanud. Viimased 3-4 kuud lausa igapäevaselt (loe: pudel, mõnikord ka rohkem, päevas). Ma jõuan alati tööle, rahaprobleeme (ptui, ptui, ptui) veel ei ole, käed ei värise, jõudu on jne. Olgugi et mõnikord on tervis küll natuke kehva. Kuid mida ma siis ootan, kui iga päev joon? Keha ei saa ju puhkust.
Miks ma joon? Ilmselt igavusest. Ning ei, ma ei näe välja nagu ülejoonud parm. Arvan, et peale vaadates ei saa keegi arugi, kui palju ma tegelikult tarbin. Suitsu ma ei tee (igaks juhuks mainin).
Ma tean, et see on vale, aga lahti ka sellest justkui ei saa. Kes olnud (või kes teab. kedagi, kes on olnud) samas olukorras, mida olete teie teinud, mis on aidanud? Te võite soovitada trenni, jalutama minemist jne, kuid pärast seda on ka võimalik juua. Seega on see soovitus kasutu.
AA. Mkm, ei usu sellesse.
Viinaravi? Ei pean tööl käima. Ning ei, mu tööandja ei kuule sellest.
Olen 33 (varsti 34) aastane ükskik naisterahvas. Jah, mees ilmselt aitaks kaasa küll :) :) Seni, kuni teda mu kõrval pole, tuleb muu lahendus leida.