Unistad säravvalgetest hammastest? Nende viisidega on võimalik see saavutada
Valged hambad on justkui kaunis ehe, mida uhkusega kanda. Meetodeid, kuidas hambaid veel valgemaks saada, on mitmeid — patsient saab paljutki ise kodus ära teha, kuid hambaarsti juurde minek on alati kindel valik.
Esimene samm enne hammaste valgendama asumist on endale teadvustada, milline on sinu praegune suuhügieen. Kui külastad korrapäraselt, vähemalt kaks korda aastas suuhügienisti ja su hambad pole märgatavalt tumenenud, võib see olla täiesti piisav.
Sooda- ja pärlipesu
Sooda- ja pärlipesu tehakse hambakliinikus ning nende eesmärk on hammastelt pigmentatsiooni eemaldamine. Pigmentatsioon võib tekkida hammastele parkivate toiduainete pideval tarbimisel, näiteks kohvi, tee või punase veini joomisel, aga ka suitsetamisel.
Soodapesus kasutatakse spetsiaalsesse anumasse asetatud soodat, mis vee ja õhu survel hammastele ning igemetele pihustatakse. Niiviisi saavad puhtaks ka hambavahed. Protseduur võib olla veidi ebameeldiv, kuid on vaatamata sellele valutu ning tulemuseks on puhtad, säravad ja tooni võrra heledamad hambad.
Pärlipesus kasutatakse soodapärle, mis eemaldavad hammaste pinnalt katu ja pigmentatsiooni. Samal ajal muudab protseduur hambad mõneks ajaks pisut tundlikumaks, mispärast pole kaks tundi pärast toimingut soovitatav süüa ega juua. Ühtlasi peaks ööpäeva jooksul pärast protseduuri vältima gaseeritud jooke, punapeeti, mustikaid, punast veini, tsitruselisi ja happelist toitu.
Nii sooda- kui ka pärlipesu võib teha maksimaalselt kaks korda aastas. Tasub aga meeles pidada, et need ei asenda hambapesu ega eemalda hambakivi.
Hammaste valgendamine
Hammaste valgendamine on keemiline protseduur, mille käigus muudetakse hambaid heledamaks. Kasulik on meelde jätta, et valgendamine, olgu see siis kodune või hambaravikabinetis tehtud, mõjub ainult inimese enda hammastele, mitte kroonidele, laminaatidele või täidistele. Lõpptulemus võib valgendamisel olla erinev ning protseduuri täielik mõju ilmneb umbes nädala jooksul. Kollakamat tooni hambad reageerivad valgendamisele paremini kui hallika tooniga hambad.
Valgendada saab nii elusaid kui ka juureravitud ehk rahvakeeli surnud hambaid. Koduseks hambavalgenduseks on mitmesuguseid geele ja pastasid, kuid siiski tasuks ka enne nende kasutamist pidada nõu arstiga. Valgendava efektiga hambapastad sisaldavad poleerivaid osakesi, mis tungivad läbi hambaemaili ja annavad valgendava efekti. Meeles võiks pidada, et valgendavaid hambapastasid ei tohiks kasutada pidevalt, vaid teha mõnenädalasi kuure.
Kuna hammaste valgendamine on keemiline protseduur, võivad hambad ka pärast seda tundlikuks muutuda ning 24 tundi pärast valgendamist ei ole soovitatav süüa ega juua pigmendirohkeid toite või jooke. Meeles tasub pidada sedagi, et valgendamisel on ka vastunäidustusi: valgendada ei tohiks kaariese, suuõõne- ja/või igemehaiguste korral ning samuti pole hammaste valgendamine soovitatav lastele, rasedatele ega imetavatele emadele.
Valgendamise viisid
Hambaarsti juures saab lasta enda hambaid valgendada näiteks geeliga. Geeli kasutamine teeb hambad tundlikuks, kuid hambaravikabinetis, erinevalt ise kodus proovimisest, on võimalik tundlikud hambad valgendusgeeliga osaliselt katmata jätta ja valgendada ainult neid, mis seda kannatavad.
Samuti on võimalik teha hammastele fotovalgendust. Teenust ei osutata ainult hambaravikabinetis, vaid ka ilusalongides. See näeb välja nii, et esmalt kantakse hammastele geel ja seejärel suunatakse hammastele spetsiaalne lamp, mille valgus reageerib geeliga. Protseduur võtab tavaliselt aega kolm korda 20 minutit ning iga 20 minuti tagant uuendatakse geeli hammastel.
Aina rohkem räägitakse ka hammaste laservalgendamisest. Laservalgendamine on fotovalgendusega sarnane ehk hambad kaetakse geeliga, millele omakorda suunatakse laservalgus. Protseduur võtab aega umbes pool tundi.
Allikad: healthlinkbc.ca, ajakiri Homme
