Näitleja Elisabet Reinsalu jagab kolme suurt maandajat, mis aitavad tal stressirikka elutempoga paremini hakkama saada
"Ma tõsiselt imetlen naisi, kes suudavad alati säravad, ilusad ja hoolitsetud välja näha, mina seda iga päev ei ole," tunnistas näitleja Elisabet Reinsalu (42) täna hommikul Carmen Cafes toimunud nahahooldusbrändi Vichy iluhommikul.
“Ma ei näe välja nagu 20aastane, ma ei näe välja ka enam kui 30aastane. Ma näen välja kui täiesti tavaline 40aastane naine, isegi natukene peale, kellel on näos omad lohud, varjud, rõngad, vaod, aga see tunne, et sul on oma lähedastega kõik korras, et su enda südametunnistus on puhas, et sa saad häbenemata iseendale otsa vaadata, et sa oled enda elu perenaine, selle tunde saavutamine on minu meelest juba piisavalt keeruline ülesanne,” möönas ta. “Ja selleks mina vajan küll teatud abimehi või maandajaid."
Elisabeti esimene maandaja selleks on, et asjad peavad kulgema ainult talle omases rahulikus tempos. "Ma pean saama magada teatud arv tunde. Ma pean ärkama ja saama oma kohvi. Mõned inimesed ütlevad, et see on meditatsioon, mina ütlen, et see on häälestamine eesseisvaks päevaks," kinnitas naine, lisades, et ta on suur kohvisõber ja ükski hommik tal ilma kolme kohvitassita ei möödu. "Ja kui need abimehed on mul saamata jäänud, siis on mu anumad tühjad. Siis ma ei sära iseendale, rääkimata sellest, et ma säraksin väljaspoole või teistele. Ja siis ei aita siin minu meelest ka ükski imekreem ega iluprotseduur, vaid mõned asjad lihtsalt peavad olema täidetud.”
“Teine suur maandaja minu jaoks on looduses viibimine. Ma olen tõeliselt jalutamisusku inimene ja arvan, et see aitab nii hinge- kui ka kehahädade vastu,” teatas ta. “Ja selleks ma võtsingi kolm aastat tagasi koera, et oleks kohustus vähemalt kolm korda nädalas võtta ette pikem tiir looduses. Tema on loom, kes vajab jooksmist ja talle ei piisa sellisest kvartaliringist.”
Igapäevased imed
Lisaks tunnistas Elisabet, et ta usub igapäevastesse imedesse. “Need on kohtades, kus ma käin, inimeste vahel, ilma, et nendest räägitakse või neile tähelepanu pööratakse ja isegi siis, kui ma olen üksi, olen ma tegelikult kellegagi koos. Ja see on mingi seletamatu salapärane sosin või tuulehoog, mis minust möödub — neid asju ma vajan igapäevaselt ja nendest ma toitun, aga nende märkamiseks on minu arvates vaja aega,” rääkis ta. “Ja kui ma tunnen, et ma pole saanud neid abimehi, siis jah, mu anumad on tühjad, ma ei anna kellelegi mitte midagi ja kuna ka mu töö on sellise iseloomuga, mis sisaldab suures osas andmist, siis kui mul need igapäevased tugipostid on murdunud, siis on mul väga raske anda ka publikule."
Kolmas suur maandaja Elisabeti elus on vesi. “Mõnikord piisab ainult selle vaatamisest, näiteks jalutuskäigust mere ääres, aga kõige parem on muidugi ujumine looduslikus veekogus,” tõdeb naine. “Nii kaugele ma ei ole veel jõudnud nagu praegu populaarsust koguv jääaugus ujumine, aga suvel ma küll kasutan ära igasugust võimalust, et ükskõik millisesse auku sisse hüpata ja seal ujuda.”
Soovitus stressirikast päevast puhkamiseks
Raske päeva lõpus soovitab Elisabet nautida kõigil üht mõnusat vanni ja end pisut hellitada. "Tõepoolest, mul on sageli selliseid päevi, mis algavad väga vara, näiteks seriaali võtted algavad tavaliselt kell 7 hommikul, mil algab grimm ja pannakse näkku korralik telegrimm. Sealt ma torman kella 11 proovi, heal juhul saan nende niiskete salvrätikutega natukene seda grimmi maha võtta. Proov kestab kolmeni ja siis hea on, kui on paar tundi vaba, aga tavaliselt on mingid muud kohustused, näiteks on vaja minna ja anda mõnele telesaatele intervjuu ning mulle pannakse uus kiht grimmi näkku. Ja kell pool kuus istun ma juba teatris, jälle uues grimmitoolis, kus siis nägu ja juuksed saavad korraliku laksu puudrit, meigikreemi ja lakki," jagas näitleja oma tavapärast päeva. "Sellise päeva lõpetuseks saate te isegi aru, kui oluline on see, milliseid tooteid ma kasutan, kui oluline on näo puhastamine ja selle toitmine. Ja ma pean ilma igasuguse müügijututa ütlema, et need uued Vichy Liftactiv sarja tooted minule igal juhul küll väga sobisid. Ma tundsin, et kui selline pingerikas päev on selja taga, ma olen pesnud näo puhtaks ja kreeme peale pannud, oleks nagu saanud hea inimese käest mitu paid."
"Elu tõepoolest on üks keeruline värk ja ma ei räägi siin üldse praegu päris muredest, mis inimesi võivad tabada, vaid sellest, kuidas jääda püsti siis, kui olme meid nattipidi üles tõstab ja näoli mutta surub," võttis Elisabet oma jutu kokku. "Selleks tuleb tõesti aeg-ajalt kasvõi jõuga peatuda, märgata ja olla tänulik selle eest, mis elus hästi on. Näiteks, kui teenindaja või sa ise teed endale imehea tassitäie kohvi. Leppida ka sellega, et alati ei saa elu kulgeda sellises pidevas rahulikus ja mõnusas tõusujoones, vaid elu on teekond, mitte tulemus. Ja tagasivaates, kasvõi ühe aasta pärast, siis see ühe aasta tagune aeg, oma murede ja koormatega, tundub mulle isiklikult kui mitte olematu, siis kogemuste ja eluõppetundide võrra küll rikkam."
Vaata ka pilte Vichy iluhommikult:
