Nippe vastsündinu vannitamiseks: kuidas vanniskäik beebile vahvaks muuta?

Vanniskäik on paljudele vastsündinutele meeltmööda. Kuna beebid on veetnud üheksa kuud emaüsas, on vesi neile juba turvaline ja tuttav keskkond ning üldjuhul lähevad nad vanni rõõmuga. Vannitamist võiks alustada kohe, sest igasugune uus kogemus vees on lapsele hea. See arendab neid mitmekülgselt. Pampers jagab mõningaid nippe, mida vannitamisel meeles pidada.

Nagu kõik uus, võtab ka sobiva vannitamisrituaali leidmine ja sisseseadmine aega. Ära muretse, kui kõik ei lähe esimestel kordadel nagu lepase reega ja beebi oma elu esimesi vanniskäike täiel rinnal ei naudi. Ebakindlus on loomulik, lapsevanemad ja lapsed õpivadki käsikäes.

Vannis käimine võib esialgu üsna kohmakas tunduda, sest aspekte, millele samal ajal mõelda tuleb, on palju. Beebit tuleb toetada ja pesta. Kui beebi juba suuremaks kasvab, on vaja talle samal ajal tegevust leida. Pane kõik vajaminevad asjad juba varem valmis ja hoia need käeulatuses, siis ei ole vaja neid vannitamise ajal kaugelt otsida. Pea meeles, et beebit ei tohi lahti lasta ega tähelepanuta jätta.

Vannivee temperatuur võiks jääda 36 kraadi ümber. Väiksema lapse jaoks peaks see olema pisut kõrgem, kuid mitte üle 37 kraadi. Liiga kuum vannivesi võib vastsündinut ehmatada. Tema keha võib punetama hakata ja laps kiiresti väsida. Liiga kuum vesi on talle ebameeldiv. Kuna oma käega on vannivee temperatuuri adekvaatselt raske hinnata, võiks selle jaoks kasutada vannitermomeetrit. Hoolitse ka selle eest, et last vannitades oleks vannitoa temperatuur keskmisest kõrgem.

Võimalusel võiks lapsevanem koos lapsega vette minna. See on huvitav ja oluline kogemus mõlemale. Vanem saab oma kehaga beebit toetada ning laps saab olla vanema lähedal. See suurendab usaldust veekeskkonna vastu ja on mõlemale äärmiselt tore ning arendav kogemus.

Tervet beebit võib vannitada kasvõi iga päev, sest enamik lapsi armastab seda sünnist saadik. Küll aga ei vaja alati kasutada pesuvahendeid, sest liigne seebitamine ja vesi võivad õrna nahka hoopis kuivatada ning kahjustada. Kui sinu lapse nahk on väga kuiv, ei maksa sellega siiski liialdada. Piisab kahest-kolmest pesemiskorrast nädalas. Vanniveele võid lisada ka pisut beebiõli, see mõjub õrnale nahale hästi. Vannitamise ajal ole hoolas, et ka kõik voldivahed saaksid pestud. Pesemisel kasuta näiteks pehmet svammi.

Pärast vannitamist on oluline, et laps saaks täiesti kuivaks. Kasutada võid kaht pehmet rätikut: ühega kuivata ära suurem vesi, teisega käi üle kõik voldivahed, et sinna ei koguneks niiskust. Seejärel mässi laps suurde froteerätikusse.

Kui beebi õpib vannis juba istuma, saab vanniskäigust lõbus rutiin, mis on täis lusti ja naeru. Appi tulevad erinevad mänguasjad, mis lapse tähelepanu köidavad. Abi võib olla nii tühjadest plastpudelitest, mida veega täita ja tühjendada, kui ka eredavärvilistest mängupartidest, mis eest ära ulbivad, või hoopis seebimullidest. Kuni laps sulistab, võid talle käega vaikselt vett õlgadele, seljale ja kätele tõsta.

Kujunda vanniskäimisest tore rutiin ja võta seda kui kvaliteetaega oma beebiga. Vannitamise parim kellaaeg sõltub lapsest. Paljude laste jaoks on vannitamine unerituaali tähtis osa – mõnus soe vann, kuiv mähe, tuli hämaraks, õhtusöök ja rahulik ööuni. On ka neid, kellele see ei sobi. Kui sinu beebi jaoks rikub vann hea ööune ära ja tal on raske seejärel uinuda, võid kujundada sellest hoopis hommikurutiini osa. Iga beebi on erinev, leia vaid teile sobiv!

Ajapikku saab vannis käimisest väga eriline suhtlushetk oma vastsündinuga, rõõmus ja tore kvaliteetaeg, mille käigus õpib laps palju uut. Ta õpib oma keha paremini tunnetama, seda kasutama ning vett usaldama. Peamine on, et te mõlemad naudiksite seda!