Jurist räägib lahti: mida tuleb lahutajatel enne laste jagamist läbi mõelda ning kuidas täpselt käib elatise nõudmise protsess
Kui teemaks tuleb laste hooldusõigus ehk nagu kõnekeeles öeldakse — laste jagamine, siis mis on peamised asjad, mis mõlemal vanemal tuleks enne läbi mõelda?
Enne lapse jagama asumist tuleks mõelda eelkõige lapse heaolu peale. Vaatamata sellele, et vanemad lahku kolivad, peaks lapsel säilima kodu - kodutunne ja normaalset ning stabiilset arengut võimaldav elukeskkond. Vanematel tuleb kokku leppida, kuidas hakkab toimuma lapse ülalpidamiskulude kandmine. Lahkukolinud vanem peab lapse eest hoolitsemist jätkama, et laps ei jääks toimunu tõttu puudust kannatama. Kõige selgem ja lihtsam viis, on kokku leppida elatise maksmises.
Tihti lähevad vanemad lahku tülitsedes, mille käigus tehakse ühepoolne otsus, et teisele vanemale ei peaks jääma isegi lapsega suhtlemise õigust. Vanemad peaksid ja võiksid kindlasti olla üle oma kättemaksuhimust ja egoistlikest ambitsioonidest. Eelnevast ei suudeta aga elus tihti kinni pidada ning arusaamise ja mõistmise asemel asutakse kahjuks võistlema ning üksteisele n-ö ära panema. Pärast vanemate lahkuminekutki vajab laps nii ema, kui isa ning lahuselava vanema ja lapse sideme pahatahtlikku katkestamist või sellele vastutöötamist tuleb vältida. Perekonnaseadus kohustab vanemat hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Elus kohtab paraku tihti olukordi, kus lahkukolinud vanemad püüavad last erinevatel viisidel teisest vanemast eemal hoida ning sellise tegutsemisega võib kaasneda paratamatult lapse võõrandumine lahuselavast vanemast. Lapsel on õigus olla hoitud ja kasvada mõlema vanema hoolitsuste saatel. Samuti on lapsel õigus suhelda oma mõlema vanemaga.
Lahuselaval vanemal on sellisesse olukorda sattumisel kõige õigem pöörduda oma elukohajärgse omavalitsuse lastekaitseametniku poole ning rääkida talle oma murest. Koheselt pole seega alati vaja kohtule avaldust kirjutama hakata. Kui olukorda ei õnnestu aga lastekaitse abil lahendada, siis tuleb koostada motiveeritud avaldus kohtule, milles kirjelda asjaolusid ning tuua esile põhjused, mis takistavad lapse ühise hooldusõiguse või suhtlemise teostamist.
Normaalselt suhtlevad inimesed saavad selliste asjadega ilmselgelt ise hakkama, juriidilist abi vajavad tõenäoliselt need, kes on juba nugade peal ja olukord on terav. Mis asjad on need, millele tuleb läbi mõelda ja enda poolt korda teha, et juriidiline võitlus läheks võimalikult kiiresti ja valutult?
Lapse ühise hooldusõiguse osalise või täieliku lõpetamise avalduse koostamise sooviga pöördutakse juristi poole pigem siis, kui teine hooldusõiguslik vanem hoiab mingil põhjusel lapse kasvatamisest eemale — on läinud näiteks teise riiki elama ja tööle ning kontakt on katkenud, vanemale on määratud vaimuhaiguse diagnoos, vanem lihtsalt ei huvitu lapsest, sest tal on tekkinud näiteks uus perekond, lapsevanem on välismaalane, kes on lapsest võõrdunud ja ei otsi lapsega kontakti. Olukorras, kus lapsevanematel on tegelikult omavaheline tüli, võiksid vanemad pöörduda pereteraapia ja perenõustamisega tegelevate spetsialistide poole, kes aitavad taastada lapsevanemate omavahelise normaalse suhtluse.
Kõige olulisemad mõtted said juba eelmise küsimuse juures nimetatud — need on lapse turvalise kodu säilitamine, tema ülalpidamise eest hoolitsemine ja suhtlemine mõlema vanemaga. Kui muu ei aita ja on vaja minna kohtusse, siis kohtumenetluse pikkus sõltub nii osapooltest kui asjaga tegelevast kohtunikust. Kohtumenetlus võtab paratamatult aega mitu kuud, keerukamad asjad isegi aasta ja enam.
Palun selgitage samm-sammult, mida peab tegema lapsevanem, kes soovib teiselt poolelt elatisraha saada? Kuhu kõigepealt pöörduda, mis dokumente ja pabereid on vaja? Mis see kõik maksma läheb?
Lapsele tuleks elatisraha küsida kõigepealt teise vanema käest otse. Kui omavahel ei suhelda, siis võib saata vastava sisuga sms-i või kirjutada elektronkirja. Teine vanem võib maksmisega nõus olla ja tarbetut kohtumenetlust on mõistlik vältida. Juhul kui elatise maksed muutuvad aga ülalpidamist mittevõimaldavaks või on ebaregulaarsed ning lahus elavaga vanemaga ei saavutata lahendust kokkuleppel, on mõistlik pöörduda kohtu poole. Elatist saab nõuda üks aasta tagasiulatuvalt ning selle tagamiseks peaks last kasvataval vanemal olema vajadusel ette näidata teise lapsevanema poole pöördumised näiteks sms-de või e-kirjaga elatise maksmise nõuete või küsimustega.
Elatise nõudega kohtu poole pöördumise eelduseks on mõlema vanema kanne lapse sünnitunnistusel. Kui isa kanne puudub, siis tuleb koos elatise välja mõistmise hagiga esitada ka põlvnemise tuvastamise hagiavaldus, mis on riigilõivuvaba, arvestada tuleb aga DNA-ekspertiisi kulu 171 euro tasumisega, mis põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamisel jääb lapse isa kanda.
Elatise hagiavaldust pole keeruline kohtule esitada. Variante, kus ja kuidas elatise hagiavaldust koostada, on mitmeid. Tänapäeval on loodud lihtsaid elektroonilisi abivahendeid. Näiteks Eesti Õigusbürool on vastav tasuta kasutatav elatise robotjurist Juura, mille leiab https://www.juristaitab.ee/, sisenedes messengeri ja valides elatise hagi abi robotjuristilt ning robot koostab vastavatele küsimustele vastamise järgselt hagiavalduse. Sarnaseid tööriistu võib leida ka teiste õigusbüroode kodulehtedelt, mis on aga tavaliselt tasulised.
Tasuta ja füüsiliselt täidetav vajalik hagiavalduse vorm asub kohus.ee lehel: https://www.kohus.ee/et/kohtumenetlus/dokumentide-vormistamisest.
Kolmas ning samuti tasuta võimalus on esitada elatise hagiavaldus e-toimiku http://www.e-toimik.ee/ maksekäsu kiirmenetluse kaudu, mille miinusena mainiks seda, et nõudesse pole võimalik lisada näiteks elatise makse seotust palga alammäära muutumisel.
Kui vanemal ei õnnestu endal hagiavaldust koostada või ta ei soovi seda ise teha, siis on alati võimalik pöörduda abi saamiseks juristi poole. Viimane võimalus on reeglina tasuline. Eesti Õigusbüroos on võimalik saada soodustingimustel kaks esimest õigusnõustamise tundi tasuta ning seda ka lapsele temaga seotud teemal ja järgnev ajakasutus maksab kuni 15 h ulatuses 20-40 eurot tunni eest.
