Beebile tuleks uusi toite tutvustada järk-järgult ja alustada ainult üht komponenti sisaldavatest toitudest, näiteks kartulipüreest, kuid mitte kartuli-porgandipüreest. Õpeta last ise sööma ja julgusta teda proovima. Kaheksa-üheksakuusele võib kätte anda juba ka oma lusika. Las ta õpib seda käes hoidma ja sellega toitu suhu pistma.

Lisatoidu ja vahepalade puhul on oluline, et need oleksid võimalikult vähe töödeldud, kuid mitmekülgsed ja vaheldusrikkad, et laps saaks toidust kõik vajaliku kätte. Kindlasti on olulised ka põhitoidukordade ajad, sest see aitab kaasa heade toitumisharjumuste kujunemisele. Aastase lapse puhul võib ette tulla periood, kus äkitselt tundub, et ta krimpsutab toidu peale nina ega söö enam niivõrd isukalt kui varem. Laps võib muutuda toidu suhtes pirtsakaks, sest tema kasvukiirus langeb.

Esimesel eluaastal sobivad vahepalaks korralikult keedetud munakollased. Neid võib lapsele pakkuda kaheksandast elukuust alates. Munakollast võib segada ka köögiviljapüree või pudru sisse. Sealt saab laps vajalikke rasvhappeid ja samuti on see hea valguallikas. Munakollase andmist alusta samm sammu haaval. Kui allergianähte ei teki, anna talle paari nädala jooksul veerand munakollast paar korda nädalas, sealt edasi võid kogust juba vaikselt suurendada. Sobilik on pool kuni terve munakollane kaks-kolm korda nädalas. Munavalge andmisega tasub aga oodata. Kuna see võib tekitada tugevat allergilist reaktsiooni, ei tohiks seda esimesel eluaastal anda.

Köögi- ja puuviljad on juba teada-tuntud head snäkid, näiteks kangideks lõigatud ja kuumtöödeldud porgandid või kartulid on beebile head. Esimese eluaasta lõpus, kui laps oskab juba korralikult närida, võib köögi- ja puuvilju anda ka kuumtöötlemata kujul. Paprika või värske kurk on paljude väikelaste lemmik. Välja minnes viiluta need ära, pane karpi ja viska käekotti – alati hea võtta.

Marjadest ja puuviljadest võiks eelistada kodumaiseid hooajalisi marju ja puuvilju. Imikule sobivad hästi näiteks vaarikad, mustikad, pohlad, jõhvikad, murakad, õunad, pirnid, sõstrad, tikrid. Võid pakkuda ka ploome, virsikuid ja aprikoose, kuid enne eemalda neist kivid. Banaani pakkumisega tasub pisut oodata, sest see sisaldab võrreldes teiste puuviljadega rohkem nitraate.

Hapendatud piimatooted sisaldavad kasulikke piimhappebaktereid, neid võib lisatoiduna pakkuda alates 10.–11. elukuust. Kõige parem on alustada maitsestamata jogurtiga, millele lisada näiteks imikule juba tuttavat puuvilja- või marjapüreed. Piimatoodetest on ka kohupiim, kodujuust ja juust head. Neid on sobilik tutvustada samuti 10–11 kuu vanuselt. Kuna need on väga valgurikkad toidud, siis ära nendega liialda.

Juustukuubikutest saad hea vahepala, mida kaasa haaramiseks külmkappi valmis lõigata. Kui lapsel läheb ootamatult kõht tühjaks, siis on kohe midagi võtta. Planeerimine on suureks abiks.

Kui aga midagi valmistatud ei ole, aga lapsel tekib ootamatu nälg, tulevad appi tuubitoidud. Mõned võiks igaks juhuks ikka tagavaraks olemas olla. Vajadusel saab neid ka välja minnes kaasa haarata. Kapis olev pakk kama- või rukkipalle võib samuti olukorra päästa, need on paljude laste lemmikud. Igal juhul väldi aga suhkrurikkaid ja magusaid sööke-jooke.

Pähklitega ole väga ettevaatlik. Olgugi et need sisaldavad palju kasulikku, on paljudel väikelastel pähklite vastu allergia. Kõik suuremad pähklid on ka ääretult lämbumisohtlikud. Maapähklivõi või purustatud pähklid on alternatiiviks. Suurt lämbumisohtu kujutavad endast ka viinamarjad ja kirsstomatid. Need tuleks enne pooleks või lausa sektoriteks lõigata.

Pööra tähelepanu ka keskkonnale, kus laps sööb. See võiks olla rahullik, et laps saaks täielikult söömisele keskenduda. Ei ole hea talle samal ajal midagi näidata või lasta tal midagi muud teha. Täielikult toidule keskendudes väheneb kurku tõmbamise oht. Samuti õpib laps, kuidas toiduga ümber käia ja söömise ajal käituda.

Jaga
Kommentaarid