Erinevad roomamisstiilid: millal minu beebi roomab?

Iga beebi on erinev ja ainulaadne, mistõttu ei ole ei õiget ega valet aega, millal väikelaps roomama hakkab, küll aga tasub teda selles pisut aidata. Pampers tutvustab erinevaid roomamisstiile ja annab nõu, kuidas oma beebit õpetada.

Iga laps areneb erinevalt, kuid üldjuhul teevad beebid roomamisega algust seitsmenda ja kümnenda elukuu vahel. On ka neid, kes alustavad sellega hiljem. Osa beebisid jätab roomamise või käputamise üldse vahele. Nad õpivad objektide najal püsti seisma ja teevadki kahel jalal juba oma elu esimesed sammud.

Roomamine on väikelapse arengus oluline etapp ja tema õpetamist tasuks alustada juba varakult.

Beebit saab samm-sammult roomama õpetada ja teda selleks innustada. Parim viis tema abistamiseks on vältida pidevaid sundasendeid ning lasta tal kodus võimalikult palju liikuda ja kõhuli asendis olla. Käimistooli või hüppepükstesse teda panna ei tohiks, kui laps ei ole veel õppinud iseseisvalt oma jalgadele toetuma.

Roomamine on väikelapse arengus oluline etapp ja tema õpetamist tasuks alustada juba varakult. Vanema järelevalve all kõhuli asendis olemine aitab tal arendada lihaseid, mida ta roomamiseks vajab. Kõhu peal olles õpib ta oma keha tunnetama ning oma käsi ja jalgu kasutama. Sealt edasi ei lähe enam palju aega, mil ta juba oma esimesi võidukaid katsetusi teeb. Esimestest katsetustest roomamiseni võib veel minna küll nädalaid, aga see on täiesti normaalne, sest beebi peab õppima ühel ajal liigutama nii käsi kui ka jalgu. Iga liigutus, mida ta teeb, on hea.

Normaalne on ka see, et esimestel kordadel, kui vanemad beebi kõhuli asetavad, puikleb laps pisut vastu. See asend on talle uus ja vajab veidi harjumist. Ära ehmu, kui laps esimeste katsetuste üle väga rõõmus ei ole – on palju neid, kellele kõhuli olemine esialgu ei meeldi, kuid kui nad roomamisest ükskord sotti saavad, tuleb kogu kodu lapsele ohutuks muuta, sest avastamisrõõmu on tal palju.

Beebit kõhuli asetades alusta väga lühikestest seanssidest, juba paarist minutist esialgu piisab. Kindlasti veendu, et pind, kus beebi on, oleks sile ja stabiilne, tema jaoks ohutu ning võimalikult mugav. Kõhu peal olemine on beebile hea trenn, see arendab tema lihaskonda ja koordinatsiooni, mõjub hästi nägemisele ning arendab lapse emotsionaalseid oskusi.

Liikumisstiilid

Liikumisstiile on väga erinevaid. Partisani stiil on üks kõige populaarsematest roomamisstiilidest: laps roomab mööda maad edasi, kuid tema kõht on veel vastu maad. Ta võib liikuda, tehes käte-jalgadega vahelduvaid tõmbeid, tõmmates end edasi ainult käte abil või kõverdades üht jalga ja hoides teist jällegi sirgena – võimalusi on palju. Üldjuhul on kõik neist normaalsed ning muretsemiseks ei ole põhjust. Iga laps liigub ja areneb erinevalt.

On neidki, kes liiguvad rullides edasi. Laps rullib end üle kõhu ja siis üle selja. Üldjuhul on see vahepealne etapp ja harjutus edasi arenemiseks. Mõni laps aga liigub sootuks tagurpidi ja mõni kõigutab end vaid ühe koha peal, kuni ühel hetkel juba käputab.

Käputamine valmistab lapse kõndimiseks ette.

Käputamine on üks levinumatest liikumisviisidest. Sellele võivad eelneda kõiksugused muud püüdlused, kuid käputamine on lapse arengus oluline etapp, mida ei tohiks vahele jätta. See valmistab ta kõndimiseks ette, arendab tema lihaskonda ja paneb aluse hilisemale õigele kehahoiule.

Käputamisel kasutab laps kõiki oma jäsemeid ja liigub neljakäpukil edasi nii, et tema kõht enam vastu maad ei puutu. On ka neid, kes panevad maha ainult ühe põlve või liiguvad edasi karu kombel, põlvi sootuks maha panemata. Käputamine nõuab lapselt tugevat koordinatsiooni, sest kogu tema keha on samal ajal tegevusse haaratud.

Alles siis, kui laps on õppinud käputama, on ta valmis ka istuma. On väga tõenäoline, et enne ta seda ei tee. Käputamine tugevdab tema lihaskonda sedavõrd, et laps saab end vaikselt istukile upitada.

Kui laps liigub edasi, eelistades selgelt üht kehapoolt või tuginedes pidevalt ühele ja samale jäsemele, tasub beebil silm peal hoida ning jälgida, kas ta eelistab seda ka teistes asendites. Kui teine kehapool võrdväärselt tööd ei tee, jääb see nõrgemaks. Normaalse kehalise arengu aspektist oleks seetõttu hea konsulteerida ka arstiga.

LOE VEEL | Milliseid mänge roomava beebiga mängida?