“Kuna mu vanemad olid õpetajad, polnud me just kõige rikkam pere ja koolis oli üks esinemine, kus mina kandsin lühikeste pükstega rahvarõivaid, samal ajal kui teistel olid ilusad ülikonnad,” meenutab Martti eelkooli aega, kui ta haigusest teadlikuks sai. “Kuna talv oli just läbi saanud, olin igalt poolt psoriaasiga kaetud ja siis märkasingi, et inimesed hakkasid mind äkki uurima ja omavahel sosistama. Üks mu paremaid sõpru oli isegi mu ema käest küsinud, kas Martti hallitab?”

Kui täna teeb see seik Marttile nalja, siis toona see nii muidugi ei olnud. “Kasvatasin isegi pikad juuksed, sest mu otsaesine oli täiesti punane ja kandsin alati pikkade käistega riideid ega käinud isegi palava ilmaga lühikeste pükstega… See oli ikka väga rets,” mõtiskleb ta vaiksel toonil.

Loe pikemat intervjuud Marttiga Naistelehest.