Kas meie juuksed lähevad ikka halliks või on see puhas müüt? Selgitame, mis aastate jooksul su juustega tegelikult juhtub

Kas juuksed lähevad üldse halliks? Ütled, et muidugi lähevad! Selle varjamiseks on loodud ju mitu miljardit väärt juuksevärvitööstus.

Aga kas hallid juuksed on päriselt hallid või vaid segu mustadest ja valgetest juustest, mis kaugelt vaadates lihtsalt paistavad hallid? Ehk kas hallipäised inimesed võiksid oma peast välja tõmmata nii musti kui ka valgeid juuksekarvu?

Arvasin, et see võib tõesti nii olla, kuid eksisin: juuksed kaotavad ajapikku värvi ning muutuvad üha hallimaks ja viimaks täitsa valgeks.

See toimub järgnevalt. Juuksekarv ulatub välja sügavast kitsast torukesest nahas — karvanääpsust. See on tegelikult tilluke organ (koosnedes umbes kahekümnest eri tüüpi rakust) ja selle põhjas on materjalid, millest moodustub kasvama hakkav karvatüvi, sealhulgas valk nimega keratiin, mis annab sitkuse, ning melanotsüüdid, mis annavad värvi. Need melanotsüüdid lisavad karvatüve valkudele melaniini ehk pigmendiosakesi, kui karv hakkab aeglaselt nahast välja kerkima. Teel nahapinnale lisavad rasunäärmed karvale veel rasu, kuid elavad rakud, millest karvatüvi koosneb, surevad peagi. Nii et silmale nähtav juuksekarv on tegelikult surnud — seetõttu ei peagi juuksuri juures käies valuvaigisteid võtma!

Juuksed kasvavad umbes sentimeetri jagu igas kuus ja jätkavad kasvamist kuni kümme aastat, misjärel karv kukub välja ja karvanääps asub uut tootma.

Karvanääpsud teevad selle tsükli läbi kümme korda või rohkemgi, kuid värvilisi karvu toodavad nad vaid nooremate inimeste peas, sest pigmendirakud ehk melanotsüüdid väsivad varsti ära. Põhjus pole päris selge. Arvatavasti vähendab vananemisprotsess kas nende arvu või tõhusust. Olgu põhjuseks mis tahes, aga pärast kõigi melanotsüütide hukkumist saavad hallidest karvadest päris valged, sest pole enam mingit pigmenti, mis juustele värvi annaks.

Teadusfakt! Kehtib 50/50 reegel, mille kohaselt on 50 protsendil viiekümneaastatest inimestest 50 protsenti juuksekarvadest hallid.

Enamasti on tegu järkjärgulise protsessiga, kuigi sajandite vältel on ette tulnud selliseidki sensatsioonilisi lugusid, et mõnel inimesel läheb pea valgeks lausa üleöö. Prantsuse kuninganna Marie Antoinette mõisteti riigireetmise eest surma giljotiini all. Paljud allikad väidavad, et ta juuksed läksid hukkamiseelse öö jooksul valgeks: üks ta õuedaamidest märkis oma memuaarides, et „kurbus pleegitas kuninganna kunagi nii kaunid juuksed.“

Sir Thomas More olevat oma hukkamisteatele reageerinud Prantsuse kuningannale sarnasel moel. Ning Buffalo Billi Metsiku Lääne etendustes osalenud kuulus täpsuslaskur Annie Oakley väitis, et pärast rongiõnnetust, kus ta viga sai, läksid ta juuksed järgmise 17 tunniga valgeks. Ka Navarra kuninga Henri III, Šotimaa kuninganna Mary, mogulite valitseja (ja Taj Mahali ehitaja) šahh Jahani ning veel paljude teiste vähemtuntud inimeste pea, habe või vuntsid olevat üleöö valgeks läinud.

Neid lugusid on muidugi võimatu tõestada, kuid „üleöö“ valgeks minemise kohta tegi huvitava uuringu 19. sajandi neuroloog Charles-Édouard Brown-Séquard, kelle habe läks valgeks üsna kummalisel moel. Kui ta oli neljakümne viie aastane, avastas ta ühel päeval oma habemest mõned valged karvad ja tõmbas need välja. Mõne päeva pärast avastas ta uusi valgeid karvu. Ta tõmbas needki välja. See jätkus veel poolteist kuud ning ta väitis, et üha uued leitud valged karvad olid valged kogu oma pikkuses ja olid värvi kaotanud üleöö.

Mis siis juhtus?

Üleöö valgeks minemine peaks võimatu olema. Kuna juuksed kasvavad kuu jooksul vaid sentimeetri jagu, siis ühe öö jooksul lisandunud valget osa ei tohiks olla lihtne märgata. Kuidas saaks terve karv, mis oli alles pigmendist värvitud, äkki valgeks minna? Kuhu see pigment kaob?

On välja pakutud, et õhk pääseb kuidagi pigmendiosakeste sisse, mis tõesti muudaks nad valgeks, aga selle võimalikkuse kohta pole erilisi tõendeid.

Leidub küll üks teaduslik seletus, mis võib mõningate selliste lugude puhul kehtida. Alopecia areata on autoimmuunhaigus, mille puhul keha immuunsüsteem ründab eksikombel keha enda kudesid – antud juhul siis karvanääpse. Seetõttu langevad juuksed välja, mõnikord tillukeste salkudena, mõnikord üle kogu pea. Sagedasti kasvavad juuksed viimaks siiski tagasi, kuid osa uutest karvadest võivad olla valged. Ent see protsess nõuab nädalaid, 24 tunniga seda ei juhtu.

Aga kui inimesel leidus juba mingil määral halle juukseid ja välja kukkusid just pigmendiga juuksed, siis võib tõesti juhtuda, et alles jäävad vaid hallid ja valged karvad. Kuid esmapilgul võib tunduda, et kogu pea läks tervenisti valgeks – sisuliselt hetkega. Aga arvata võib, et see peaks siis toimuma üsna ühtlaselt üle kogu pea, et mulje oleks veenev.

Teadusfakt! Teadlased on üritanud halliksminemise tavapärast kulgu ka kaardistada. Kõigepealt hakkavad hallinema meelekohad ning sealt levib see lagipähe ja viimaks kuklale.

Nii et kuigi on avaldatud mitmeid „tõestatult ehtsaid“ lugusid üleöö valgeksminekust, leidub neile üsna vähe veenvaid põhjendusi, mistõttu teadlased jäävad nende tõesuse osas skeptiliseks.
Isegi kui mõni neist päriselt juhtus, võib lihtsaimaks seletuseks olla juuksevärvi lõppemine.

On ka väidetud, et Marie Antoinette’i juuksed olid valged juba mitu kuud enne hukkamist. See poleks ka kuigi üllatav, sest vaevalt lubati tal vanglas juuksurisalongi sisse seada.

Katkend pärineb Jay Ingrami raamatust "Seletav teadus". Jay Ingram selgitab meile pead kratsima panevaid mõistatusi, võttes vaatluse alla paljud teemad alates tillukestest rakkudest meie kehas kuni universumi suurimate küsimusteni. Lahenduse saavad mõistatused: miks on rohutirtsul kõrvad kõhu peal? Kas on tõsi, et kasutame vaid kümmet protsenti oma ajust? Kuidas popkorn lõhki popsatab?