Kopsuvähiga võitlev Ott: vähk on nii salakaval, et hiilib aeglaselt ja nii vaikselt, et isegi arstid ei saa alguses aru, mis toimub või millega tegu

Juba umbes aasta aega toetab vähiravifond "Kingitud elu" Saaremaal elava Ott Paakspuu kopsuvähiravi. Ott saab varsti 59-aastaseks, teeb tööd, armastab naist ja kasvatab poegi (pildil Ott koos poegadega). Toetame mehe ravi iga kuu mitme tuhande euroga.

Ott kirjutab:

“Öeldakse, et haigus tuleb hobustega ja läheb härgadega. Vähk on nii salakaval, et hiilib aeglaselt ja nii vaikselt, et isegi arstid ei saa alguses aru, mis toimub või millega tegu. Ja vähi lahkumine käib hoopis teosammul.

Nüüd on juba aasta ja kaks kuud möödas selles, kui uut ravi saama hakkasin. Raviarsti sõnul on vähk küll oluliselt kahanenud, aga ei ole veel täielikult kadunud. See tähendab järjekordset taotlust vähiravifondile ja uut lootust-ootust ravi jätkumisele.

Kui sügisel tööle läksin, siis olin mures küll, et kui kaua vastu pean ja kas ma jaksan. Tundub, et jaksasin, sest kevad on käes, ilmad ilusad, käin tööl ja kui õhtul veel jõudu on, siis vaikselt ja rahulikult toimetan ka kodus. Loomulikult toimub organismis võitlus ka veel poolteist aastat tagasi tehtud keemiaravi tagajärgedega, aga nagu arstid ütlesid — see tuleb lihtsalt üle elada. Parim selle juures on ju ikkagi see, et elan ja tegutsen oma võimaluste kohaselt.

Varem tundsin muret, et kui mind enam ei ole, siis jääb ema kuidagi üksi. Aga nüüd enam ka selle pärast muretsema ei pea, sest ema lahkus märtsikuus ja ta sai lahkuda teadmisega, et ma saan terveks. Eks see oli tema viimasest küsimustest ka, et poeg, kas sinuga saab kõik korda? Mul on hea meel, et sain olla ta kõrval lõpuni.

Vahel ikka mõtlen, et kuidas asjad niikaugele jõudsid. Ja kuidas on nii, et kui abi saadaksegi, siis ikka inimesed lahkuvad, jäädavalt. Aga ega sellest mõtlemisest suurt kasu vist pole, sest inimene on keeruline organism ja mõjutajaid palju rohkem, kui arvatagi oskame. Tähtis on see, et nii raskes olukorras olles on pere, sõprade, tuttavate ja töökaaslaste toetus hindamatu — üksi ei jaksa võidelda! Ja ilma vähiravifondi Kingitud Elu toetuseta poleks ma saanud just endale sobivat ravi. Seega tänan ikka ja jälle Toivo Tänavsuud ja vähiravifondi Kingitud Elu annetajaid. Sel aastal on mul õnnestunud ka Toivoga mitu korda kohtuda ja isiklikult kätt suruda.

Suurt heameelt valmistab veel teadmine, et sama ravim on nüüd haigekassa poolt teatud patsientidele toetatud. Mind küll haigekassa ei toeta, aga sain olla vähemalt abiks, et kõik teised saaksid toetust ja ravi.

Soovin teile kõigile kena kevade jätku ja suvi ei ole ju enam kaugel!”

TOETA JA JAGA: Kutsume kõiki üles panustama sihtotstarbelise annetusega Oti jätkuvasse ravisse. Annetused on oodatud märksõnaga “Oti raviks”: www.kingitudelu.ee/annetajale