Apteeker hoiatab: puuk võib varitseda ka koduaia murul – kaitse end puukentsefaliidi eest

Eesti on puukentsefaliidi leviku poolest üks kõrgeima riskiga piirkondi Euroopas. Kuigi lumi on äsja läinud, on meil juba sel aastal mitu puukentsefaliidi juhtumit. See on väga tõsine haigus, millest küll enamasti paraneb, ent haiguse tagajärjel võivad tekkida rasked tüsistused.

Puukentsefaliidi riskirühmadesse kuuluvad just maapiirkondade elanikud, metsanduses ja põllumajanduses töötavad inimesed, jahimehed ja teised, kes veedavad kas ametist või elustiilist tulenevalt rohkem aega looduses.

Benu apteegi proviisor Margot Lehari kinnitab, et kuigi on määratletud kõrgema riskiga grupid, siis puugihammustus ei hüüa tulles ja ohvriks võib jääda igaüks, olgu noor või vana. “Puugiga kokkupuute oht ei varitse meid vaid metsas käies, vaid puugiga võime kokku põrkuda ka keset linna pargis või hästi hooldatud koduaia murul. Kuna elame kõrge riskiga maal, siis võime puuke looduses kohata peaaegu kõikjal,” räägib Lehari ja lisab, et puugid on kõige aktiivsemad perioodil, mil õhutemperatuur on 5–7 °C. See tähendab, et suurim oht puugiga kokkupuuteks on enamjaolt aprillist oktoobri-novembrini.

Enim haigusjuhte esineb Saaremaal, Hiiumaal, Läänemaal, Ida- ja Lääne-Virumaal, Pärnumaal ja Tartumaal, kuid puukentsefaliidi ohupiirkonnaks loetakse kogu Eestit.

Apteekri sõnul ei ole võimalik puukentsefaliidi eest kaitset saada ennast pidevalt kontrollides ja pärast puugihammustust puugi kiire eemaldamisega. “Puukentsefaliit on haigus, mis levib viirust kandvate puukide süljega ja haiguse edasikandumine võib toimuda kõigest mõne minuti jooksul pärast puugihammustust, erinevalt puukborrelioosist, mis vajab edasikandumiseks pikemat aega,” tõdeb apteeker.

Puukentsefaliidil on üldjuhul kaks eristuvat faasi. “Haigus võib alata gripi nähtudega – nakatanul on kõrge palavik ja lihasevalud, võib esineda ka iiveldust. Esimesed sümptomid hakkavad ilmnema alles 4–28 päeva pärast nakatumist ja kestavad tavaliselt kaks kuni seitse päeva ja seejärel nähud kaovad,” selgitab Lehari. Puukentsefaliit on salakaval ja alles pärast palavikuvaba perioodi – kaks kuni kümme päeva –, võib kolmandikul nakatunutest haigus ägeneda. “Haiguse teist faasi iseloomustavad kõrge, kuni 39 °C palavik koos meningiidi või radikuliidi nähtudega või segatud neuroloogilised sümptomid, nagu tugev peavalu, kaela jäikus, oksendamine ja peapööritus. Esineda võivad ka teised neuroloogilised sümptomid, nagu teadvushäired, krambid või halvatus,” lisab proviisor. Paljudele patsientidele jäävad haigusest kauakestvad või lausa jäädavad kesknärvisüsteemi häired, nagu mäluhäired, kuulmispuue, jäsemete halvatus või lihasnõrkus.

Antibiootikumidest puukentsefaliidi korral abi ei ole ja ravi saab olla ainult sümptomaatiline ehk vaevusi leevendav. “Küll aga on puukentsefaliidi vastu võimalik end vaktsineerida ja sel moel karmi haigust ennetada. Eestis kui kõrge nakatumisriskiga piirkonnas on see kindlasti kõigile soovitatav, kindlasti ka lastele,” rõhutab Lehari ning tõdeb, et vaktsineerimiseks ei ole kunagi hilja, kuna see on tõhusaim viis haiguse ennetamiseks. Sel kevadel on selle kättesaadavust laiendatud ka apteekidesse.

Apteegis vaktsineerimise kohta leiab rohkem ​infot: www.vaktsineeriapteegis.ee.