“Pole ju loogiline, et lased end aastaid peksta või sõimata — miks sa lihtsalt ära ei lähe?”
Miks need naised, kes väidetavalt kodus vägivalla all kannatavad, lihtsalt ära ei lähe? Pole ju loogiline, et lased end aastaid peksta või sõimata.
Miks vägivallaohver ei lahku, on tegelikult suur teema, millele võiks vastata terve päeva kestva loenguga. Lühidalt võiks öelda, et vägivallaohvril on suhtest lahkumise takistuseks palju põhjuseid. Nendeks võivad olla (koos, aga ka eraldi) näiteks:
Majanduslik sõltuvus, mis võib tekkida näiteks varases eas perekonna alustamisest, pikema aja jooksul lastega kodus olekust ja tööturult eemale jäämisest, vägivallatseja poolt perekonna rahade üle kontrolli võtmisest. Oleme sageli näinud ka olukorda, kus noor perekond ostab eluaseme, mees teeb ettepaneku, et laen oleks tema nimel ja ta maksab laenu, naine aga ostab perele söögid ja riided. Kui minnakse lahku, on mehel ette näidata pangadokumendid tõendamaks, et eluase on tema oma ja naisele ei kuulu midagi.
Psühholoogiline vägivald. Sellega alustatakse varakult, suhte alguses, kus naine ümbritsetakse tähelepanu ja kõigega, mida tal võib mõttesse tulla soovida. Suure armastuse sildi all eemaldatakse vaikselt tema sõbrad, sugulased, isoleeritakse (või isoleerub tülide vältimiseks ise) naine ja ta jääb üksi.
Füüsiline vägivald. Kõige kergemini tuvastatav ning avalikkuse jaoks ka kõige arusaadavam. Kui vägivallatseja jätab ohvrile mingisuguseidki märke, on mõistlik need kohe ka fikseerida. EMO-s on see tavapärane praktika. Siin tuleb rõhutada, et vigastuste fikseerimine ei tähenda kohustust järgmisena politseisse minna, kui selleks soovi või võimalust pole. Küll aga on neist fikseerimistest kasu hiljem, kui vägivald kordub ja vaja on hakata koguma tõendeid vägivallatseja vastu.
Seksuaalne vägivald. Meil on kusagilt ajaloost juurdunud arusaam, et seks paarisuhtes on kohustuslik. Seda see kindlasti pole ja sellega ei pea nõustuma, kui ise ei soovi. Suhtesisest vägistamist on vägivaldsetes perekondades palju. Ja enamasti need naised, kes selle all kannatavad, ei saa sellest isegi aru, vaid peavad seda elu loomulikuks osaks. See on ka põhjus, miks ka tugikeskusesse tulevate naiste puhul seda vägivallaliiki tuuakse välja vähe. Kui me oleme ellujääjaga mõnda aega teraapiatööd teinud, tuleb see enamasti välja ja siis on ka naise hämming suur.
