Naine on šokis: mees kinkis mulle roose ja kuldehteid, aga samal ajal kirus sõpradele, et "see eit sööb mu paljaks!"
Aga ükskord, kui ma tema poole ööbima jäin, jättis ta oma Facebooki lahti ja läks ise õue sõbrale mingeid autoasju näitama. Ma tean, et nii ei ole ilus teha, aga miski ikkagi ajendas mind ta sõnumeid ja vestlusi vaatama ja see, mida seal nägin, šokeeris mind tõsiselt. Nimelt kurtis ta nii oma õele kui sõbrale, kuidas mind on maru kallis “üleval pidada”, sest ma nõuan “megapappi” ja tal on näpud täiesti põhjas, pangakontol vaid mõned sendid kuu lõpuni. Nädalavahetusel pidime Lõuna-Eestisse mu sõbranna sünnipäevale minema, aga tal pole bensuraha ja kingituse eest tuleb ju ka veel maksta jne, seda rahateemalist hala suunal “see eit sööb mu paljaks” oli ikka päris palju. Sain teada, et ta juba oli kellegi käest raha laenanud, et mulle roose osta ja õhtusöök välja teha ning eriti paanikasse oli ta sattunud siis, kui tegin ettepaneku koos reisile minna, sest selle jaoks peaks ta võtma veel ühe kiirlaenu.
Olin tõesti üllatunud, sest minu teada käis ta tööl ja kuigi meil polnud kunagi rahast juttu olnud, ei olnud tema kunagi muljet jätnud, et ta on puruvaene. Kas see oleks midagi muutnud, kui ma oleks seda teadnud? Muidugi mitte!!! Kõigile teadmiseks — ma pole mingi kullakaevaja, kes endale uhke maja ja uue bemmiga ülalpidajat otsib. Mehe palk ja tema varandus ei ole minu jaoks oluline, sest mina teenin ise piisavalt, et end ära elatada ja kõrvalegi panna. Ma ei tuleks selle pealegi, et mehe käest “teenuste eest” raha hakata nõudma — prostitutsioon jäägu ikka elukutselistele, arvan ma. Ka kohtingutel käies olen mõnikord ise maksnud või vähemal öelnud, et teeme arve pooleks, aga seda pole mees tavaliselt lubanud. Ka reisima minekuga oli ta kohe nõus ja kuigi ma peaaegu esimese asjana ütlesin, et maksan enda eest ise, siis väitis ta, et ta ei saa seda lubada, sest tema on mees majas ja mees maksab alati!
Loomulikult ei oleks ma kunagi vastanud tema küsimusele “mida sa täna õhtul teha tahad?”, et sõidame teise linna või kuhugi kaugemale loodusesse või mere äärde, kui ma oleks teadnud, et tal pole bensuraha. Või oleks ise kinni maksnud. Iialgi poleks ma teinud ettepanekut minna keskmisest kallimasse restorani õhtust sööma või poes natuke eksklusiivsemat veini valinud kui kolmeeurone “peet”. Ma arvestasin oma soove esitades kahe asjaga — esiteks oma harjumuspärane elustandard ja teiseks see, et iga normaalne täiskasvanud inimene suudab ju öelda, kui tal raha pole, mitte ei ela mäekõrguselt üle oma võimete.
Milleks selline näitemäng ja eputamine kulleriga saadetud rooside, kullast käeketi kinkimise, kinopiletite ja õhtusöökidega uhketes restoranides, kui ta tegelikult ei saanud neist mitte midagi endale lubada? Mehed, no tõesti, milleks selline šõu? Lõpuks tuleb ju välja, et lisaks sellele, et raha pole, on kogu suhe olnud algusest peale üks suur vale ja see on veel hullemgi kui vaese näljarotiga käia. Kindasti saab naisi ka lihtsamalt ja odavamalt voodisse kui kiirlaenude eest ostetud roosidega!
