Ehitusjärgseks suurpuhastuseks vali õige prits
Suvel tuleb ette palju ehitus- ja remonditöid, misjärel tihtilugu korralik suurpuhastus ette võtta vaja. Olenevalt puhastatavast pinnast saab valida kolme võimaluse vahel: sooda-, klaasi- või liivaprits. Mis on ühe või teise puhastusmeetodi erisus ja milliste materjalide puhul tohib neid kasutada?
Garaažist välja kasvanud idee
Soodapritsimise tehnoloogia on üsna uus moodus, kuidas puhastada hooneid vanast värvist, lakist või mustusest. Meetod sai alguse USA ja Suurbritannia autofännide tegemistest – just nemad panid esimesena tähele sooda imehead puhastusvõimet. Garaažidest levis soodapuhastus muudesse valdkondadesse.
Sooda sobib ideaalselt metalli puhastamiseks, sest ei kuumuta puhastatavat pinda nagu liivaprits. Kuna kuumust ei teki, siis metall ei veni ega paindu. Teine positiivne omadus on, et sooda ei põle. Seega võib seda kasutada igasugustel objektidel, isegi sellistel, kus käsitletakse tuleohtlikke gaase ja vedelikke.
Sooda pritsitakse puhastatavale pinnale spetsiaalse soodapuhumise seadmega kompressori kõrge surve abil. Tööd võib teha nii kuiva kui ka märja ainega.
Soodapuhastus töötab nii, et kokkupuutel kõva pinnaga lõhkevad mikroskoopilised soodakristallid. Vabanev energia lagundab mustuse, värvi või muu aine kihi. Rõhu all olev õhk puhub kõik eraldunud aineosakesed pinnalt minema.
Liivaprits sobib tugevatele pindadele
Liivapritsis kasutatakse tavaliselt Eesti karjääridest kaevandatud, fraktsiooni sõelutud, pestud ja kuivatatud liiva. Liivast pehmem on näiteks klaas ja tugevam teras. Suure abrasiivsuse ning hea puhastus- ja purustusjõu tõttu sobib liivapritsi lahendus tugevatele aluspindadele nagu kivi, betoon ja metallkonstruktsioonid. Liivaga puhastatud metall on korrosioonile väga vastuvõtlik, rooste tekib metalli pinnale üsna ruttu juba piisava õhuniiskuse korral. Seega tuleks liivapritsitud metall katta esimesel võimalusel krundi või värviga.
Klaasipuruprits metalli pinda ei kuumenda
Sooda ja liiva vahele jääb veel pritsides abrasiivina kasutatav klaas. Klaasi pritsitakse purustatuna ehk abrasiiviks on siin klaasipuru. See on mõeldud pindade puhastamiseks, kus sooda jääb natuke nõrgaks, kuid liiv on juba liiga tugev ja abrasiivne. Klaasipuruprits sobib hästi värvieemalduseks näiteks maa- ja veesõidukilt ning ehitusobjektilt. Klaasipurul on õhema pleki puhastamisel eelis liivapritsi ees. Liivapritsiga puhastades pleki pind kuumeneb ja metall võib välja venida, klaasiga seda ohtu ei ole. Klaasipritsiga saab detailile anda ühtlase mati või kergelt läikiva pinna.
