Varssellerit saab väga edukalt ka kodus aknalaual kasvatada! Ja sellega alustamine on nii lihtne, et seda võiks proovida igaüks

Varsseller kuulub kindlalt minu lemmikköögi­viljade hulka — seda nii maitse kui ka lihtsa kasvatus­viisi tõttu. Ma naudin ta krõmpsuvaid varsi salatis, aga ka söögikordade vahel koos dipikastme, hummuse või omatehtud maapähkli­pastaga.

Selleri perekonna levinuim esindaja on aedseller, keda tuntakse kolme teisendina: juurseller, lehtseller ja varsseller. Kõik nad kuuluvad sarikaliste sugukonda. Erinevalt teistest ei kasvata varsseller mugulat, vaid helerohelisi pikki ja pakse mahlaseid lehtedega varsi. Mõned peavad varte maitset liiga tugevaks, kuid tegelikult on varsseller tunduvalt mahedama maitsega kui tema lähisugulased, ja vääristab nõnda õrnal moel roogasid, kuhu teda lisatakse.

Varsselleri ladinakeelne nimetus on Apium graveolens var. dulce. Kõnekas on sõna „graveolens”, mis tähendab tugevasti lõhnavat.

Peale imehea õrna maitse on varsselleril veel teinegi kiiduväärt omadus: nimelt sisaldub 100 grammis ainult 18 kcal! Seda põhjendatakse asjaoluga, et 92% varsselleri koostisest on vesi. Ta on rikas aga C-vitamiini ja magneesiumi poolest.

*

Maitsva ja tervisliku varsselleri kasvatamine potis aknalaual on igaühele jõukohane.

Varsselleri kasvatamine

1. Lõika varsselleri alumisest osast terava noaga umbes 5 cm pikkune jupp.
2. Aseta äralõigatud tükk klaaspurki leigesse vette nii, et rohkem kui pool sellest jääks veest välja. Jäta purk kuni nädalaks aknalauale ja vaheta selle aja jooksul vähemalt korra vett. Lisaks on oluline, et pihustaksid selleritükki aeg-ajalt veega.
3. Umbes nädala pärast on seller juured alla kasvatanud ja võid ta potti istutada. Aseta taim kaelani mulda, s.t jäta mullaga katmata see koht, kust hakkavad võrsed välja kasvama. Umbes kuus nädalat ootamist (ja loomulikult kastmist!), ja saadki omakasvatatud sellerit sööma asuda.

Saagikoristus ja kasutamine

Kui varsseller on mulda istutatud, kulub saagikoristuseni mõni nädal. Ja ega ühe taime saagikus väga suur olegi. Kui soovid varssellerist rooga valmistada, peaks su aknalaual sirguma kümme-kakskümmend taime.

Lõika selleri varsi terava noaga, lehti võid varte küljest aga lihtsalt näpistada. Ka varsselleri puhul on nii, et kui jätad saagikoristusel taimele mõned varred kasvama, siis kasvatab ta neid õige pea juurde.

Mina naudin krõmpsuvaid varsselleri tükke salatites, ka lehed sobivad sinna suurepäraselt. Värskeid varsi on hea süüa hummuse või baba ganoush’iga (Lähis-Idast pärit hummuselaadne leivakate, kus kikerherneste asemel kasutatakse baklažaani). Varsi võib aga ka aurutada või isegi kergelt praadida, selliselt tarvitatakse neid koos soja- ja maapähklipastaga aasiapärastes roogades.

Katkend pärineb Melissa Raupachi ja Felix Lilli raamatust “Köögiviljade taaskasvatamine”, mis jagab nõuandeid, kuidas panna kasvama enam kui kakskümmend vilja, kasutades selleks vaid tükikest taimest, ja mida teha, et sirguv taim hakkaks ka saaki kandma. See ongi taaskasvatamine.