Anastassia elab ja töötab Venemaa linnakeses Tveris ning tema tööpäevad ei erinegi teiste kontoritöötajate omadest. Kuigi töölaud asub tal kodust pea tuhande kilomeetri kaugusel, töötab ta tegelikult kliendiinfoteenindajana Elisas. “Minu lugu on klassikaline, kus armastatud inimesest lahutab sind suur hulk kilomeetreid ning ühel hetkel tuleb otsus langetada: kus alustada ühist elu, mis saab tööst?,” arutleb Anastassia.

Elumuutev ettepanek

Naine jõudis töökohal Eestis ametis olla ligikaudu pool aastat, kui tema Venemaal elav elukaaslane teda naiseks paluks ja ühes sellega ka ettepaneku Tveri kolida tegi. “Peale seda mõtlesin, et pean oma töökoha Eestis jätma ja leidma uue ameti tulevases elukohas. Aga kuna mulle mu töö tohutult meeldib ja tulemused olid head, tegi tiimijuht ettepaneku proovida töötamist distantsilt. Tänapäevaste tööviiside tõttu ei ole töötajad ammu enam kontoritooli küljes kinni,” selgitab Anastassia, kes muidu ka Tallinnast vahel kaugtööd tegi.

Kindlasti ei tulnud tööandja ega ka Anastassia otsus üleöö, vaid oli põhjalikult läbimõeldud. “Kuna ma olin alles pool aastat ametikohal töötanud, siis leppisime juhiga kokku, et jälgin paar kuud töötulemusi Eestis tööd tehes, et analüüsida, kas suudan kõik etteantud eesmärgid täita ja kas selle aja jooksul kõik sujub. Kuna kõik toimiski, siis mõne aja pärast oligi otsus tehtud ja rongipilet ostetud.” Uus kaugtööelu Tveris võis alati. Aga enne veel …

Anastassia rõhutab, et uude linna või riiki tööle minek vajab ettevalmistusi ja eeltööd. “Minul oli Tveriga harjumine lihtne, kuna mu kaaslane ootas mind seal juba. Aga üldiselt uude riiki tööleminek päris turismireisiga võrreldav pole, kus kõik on juba välja pakutud, vali ainult! Tuleb leida elamine, luua sobivad tingimused töötegemiseks kodus või renditaval kontoripinnal, kontrollida internetiühendust ja muid tehnilisi lahendusi. Üks olulisi tingimusi oligi, et mul oleks töökindel internetiühendus ja oleksin kokkulepitud aegadel suhtluseks kättesaadav.”

Iga päev töökaaslastega ühises virtuaalkontoris

Anastassia tänases elupaigas, Venemaal Volga jõe kallastel asuvas ilusas linnas Tveris, on elanikke 420 000 ehk umbes Tallinna jagu. “Selles iidses linnas on midagi erilist ja ainulaadset. Kõik vajalik on olemas alates vaatamisväärsustest, kinode-kauplusteni,” kirjeldab Anastassia Tveri linna, mis eestimaalastele Venemaa suurlinnade kõrval vähem tuntud on. “Saja kilomeetri kaugusel Tverist on väike linn Rzhev, kus elab 60 000 inimest. Mulle meeldib vahel ka sinna sõita. Seal on väga mugav, ilus, vaikne ja rahulik.”

Igapäevaselt näeb Anastassia tööpäev välja nagu Tallinna kolleegidelgi, kuigi tema teeb tööd kaugelt Tverist enda uues kodus kontorilaua taga, mille ta koos abikaasaga sisse seadis. Piltlikult istutakse töökaaslastega ühes kontoriski — virtuaalkontoris -, kus saab üksteisega suhelda Skype for Business programmi kasutades, e-kirja teel või helistades. “Meil on kokkulepitud suunised, mille järgi töötame ja see teeb kaugtöö lihtsaks.” Seega on kolleegid vaid ühe nupuvajutuse kaugusel ja ennast kuidagi teistest eraldatuna Anastassia ei tunne. Lisaks käib ta korra kuus Eestis. “Kaugtööga alustades leppisin ka kokku, et iga kuu tulen kontorisse, kus saan suhelda tiimikaaslastega ja vaatame juhiga jooksvalt üle eesmärgid ja tulemused.”

Lõpetuseks annab Anastassia ühe soovituse neile, kes on mõelnud kaugtööd proovida, aga pole veel julgenud seda sammu astuda. “Tuleb endasse uskuda ja sisendada, et kõike saab, kui väga tahta. Aga seda saab teha siis, kui ise julge oled ja selle nimel pingutad. Tänases maailmas on väga paljudel ametikohtadel võimalik töötada ükskõik millisest kohast, kui on hea netiühendus ja vajalikud töövahendid. Minu jaoks ongi kõige suurem väärtust see, et saan enda jaoks siduda kaks olulist asja — pere ja töö — ning ei pea nende vahel valima,” ütleb Anastassia.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena