Lugejakiri: ma tahan nautida vallaliseelu, aga iga nädalavahetus avastan end uue mehega voodist
Läksin oma mehest lahku kuus kuud tagasi ning mõtlesin, et nüüd on ideaalne ajastus võtta aeg maha ja keskenduda vaid iseendale. Enne oma eelmist suhet olin ka üpris iseseisev ning majanduslikult heal järjel, mida ma olen ka siiamaani.
Esimene kuu peale lahkuminekut oli nii raske, olingi üksinda kodus ja nutsin ennast iga õhtu magama. Siis hakkas vaikselt paremaks minema, ehkki siiamaani on vahepeal kurb olla.
Ei saa öelda, et ma oleksin ennast see pool aastat nüüd hullult üksildasena tundnud, mul on palju sõpru ja sõbrannasid ehk siis kirev sotsiaalelu. Vanemaid näen ka päris tihti. Mõnda aega tagasi ühel tüdrukuteõhtul, kui väikese promilliga hakkas masendus kasvama, tulid sõbrannad hiilgava idee peale ilma minu teadmata tõmmata mulle mobiili Tinderi app. Alguses, kui selle avastasin, olin natuke aega solvunud nende peale, kuid hiljem üksinda kodus olles hakkas uudishimu minu kaine mõistuse üle võimust võtma.
Selle Tinderi appi pärast olen viimased paar kuud nädalavahetuse saabudes hakanud järgima sama mustrit. Kas reede või juba neljapäeva õhtul, tihtipeale nüüd juba isegi pigem neljapäeval, hakkan vaikselt Tinderis suhtlema. Ma olen küll valiv, kuid vähemalt ühe mehega jään ikkagi õhtul pikemalt suhtlema. Enamasti siis lepime kokku, et näeme laupäeval. Tihti on mind alguses viidud välja sööma või ilusate ilmadega jalutama, mis on väga tore, kuid mehed Tinderis tahavad siiski ju ainult ühte asja. Ja tundub, et alati saab põnevus ka minust võitu ning sellepärast lasengi iga nädalavahetus erinevatel meestel jääda minu juurde või lähen ise nende juurde. Ma ei tunne end hommikul ärgates halvasti, igakord on siiani (õnneks!) olnud äge seiklus, aga sisimas olen õnnetu. Ma ei taha neid üheöösuhteid, ma tahaks iseendale keskenduda, aga nii põnev on.
Kas keegi on veel Tinderi lõksu jäänud ja kuidas saaks sellest välja pääseda?
