Kuidas hoolitseda beebi hammaste eest?

Vastsündinu suuhooldusega võiks algust teha juba enne seda, kui esimene hammas suhu tuleb. Päris pisikesed lapsed naudivad suuhooldust väga, tuleb vaid leida sobiv hetk, olla rõõmus ja loominguline ning kujundada sellest tore tegevus mõlemale. Pampers annab nõu, mida beebi suuhoolduse juures silmas pidada.

Suuhooldusega algust tehes sobivad kõigepealt kasutamiseks silikoonist näpuharjad või marlilapp, mis keeratakse ümber nimetissõrme. Näpuharja võib kasutada enne hammaste lõikumist, esimeste hammaste lõikumise ajal ja mõni aeg pärast seda. Pehmed näpuharjad on head ka igemete masseerimiseks ja keele puhastamiseks. Lapsele iseseisvaks hambapesuks näpuhari enam ei sobi.

Kuivõrd beebi hambaid tuleks pesema hakata juba esimesest hambast alates, siis hambapasta kasutamisega tuleks oodata umbes 3. eluaastani, kui laps juba mõistab, et pasta tuleb ka välja sülitada. Olgugi et poodides on müügil ka väikelastele mõeldud hambapastad, mis allaneelamisel ohtu ei põhjusta, ei ole neid vaja kasutada enne, kui beebi oskab pastat välja sülitada. Pasta osatähtsus on hambapesus väheoluline, mistõttu ei ole vaja selle kasutuselevõtuga kiirustada.

Beebi hambaid tuleb harjata kaks korda päevas – hommikul ja õhtul. Pesemist peaks alustama kõige tagumise hamba tagumiselt küljelt ja liikuma lühikeste ning pehmete liigutustega tasapisi ettepoole. Pesemise kestus alguses niivõrd oluline ei ole, peamine on see, et imik protseduuriga ära harjuks ja kõik pinnad saaksid üle käidud.

Hammaste puhastamise rutiin on äärmiselt oluline, seda mitte ainult lapsele, vaid ka lapsevanemale. Sisse juurutatud harjumuse tulemusel ei teki lapsel küsimust, kas hambaid üldse peab pesema või äkki saab sellest tegevusest kuidagi kõrvale puigelda. Igahommikune ja -õhtune hammaste pesu olgu rutiinne ja meeldiv tegevus.

Milline hambahari valida?

Kui algul sobib suu puhastamiseks näpuhari või marlilapp, siis alates 6. elukuust võib kasutada ka närimisharju või spetsiaalseid beebidele mõeldud hambaharjasid. Hambaharja valikul tuleks lähtuda selle suurusest ja harjastest. Sobiva suurusega hambahari on see, mis mahub iga hamba juurde ega põhjusta lapsele ebamugavust.

Oluline on, et imiku hambahari ei puutuks kokku teiste pereliikmete omadega.

Vanematele lastele on olemas ka elektrilised hambaharjad. Lastele mõeldud elektriharjad on samuti pisikese pea ja väga pehmete harjastega, mis saavad väikelapse pisikese suu kitsikustes edukalt hakkama. Peale selle, et elektriline hambahari on väga efektiivne, on sellel teinegi kasulik omadus: mootorivurin ja vibratsioon on hea harjutus selleks, et laps harjuks hambaarsti juures kasutavate seadmetega.

Hambapastat võiks kasutama hakata siis, kui laps saab aru, et pasta on vaja välja sülitada. Sobiva hambapasta valikul on oluline jälgida lapse vanust, sest väikelapsed kipuvad hambapastat vahetevahel ikka alla neelama. Alates 3. eluaastast on soovituslik hambapasta kogus lapse väikese sõrmeküüne suurune.

Hambapesuvahendite hooldamine ja hoiustamine

Hambaharja tuleb hoolikalt puhastada ja hoiustada. Oluline on, et imiku hambahari ei satuks kokku teiste pereliikmete omadega, sest nii on suur oht hambakaariese tekkeks. Beebi suus ei ole hambaauke tekitavaid baktereid, nad saavad need oma vanematelt, mis tähendab, et lapse hambahari ei tohiks olla samas topsis, kus on teiste pereliikmete omad. Samuti ei tohi beebi lusikaga tema toitu maitsta või beebile suu peale musi teha.

Beebi joogitopsid, lusikad, lutid jm tarvikud tuleb hoida teiste omadest eraldi ning jälgida, et need kellegi teise suhu ei satuks. Hambakaaries on valede käitumisharjumuste tagajärg, üldjuhul tekib see hammaste pidevast kokkupuutest suhkru ja happelise söögi või joogiga. Sageli on põhjuseks mahl. Mahl aga janu kustutamiseks ei sobi.

Millal on õige aeg külastada hambaarsti?

Esmane visiit hambaarsti juurde peaks toimuma enne, kui hammastega tekib probleem, see peaks olema meeldiv ja tore tutvumine. Vastasel juhul jääb väikelapsel hambaarstist halb mälestus. Lapse võib hambaarstile kaasa võtta ka siis, kui lapsevanem sinna läheb. Nii saab laps seadmete, häälte ja protseduuridega turvalises keskkonnas tutvust teha. Hiljemalt kolmandaks eluaastaks peaks olema aga kontrollis käidud ka siis, kui hambad tunduvad ideaalses korras olevat.

Tähelepanu tuleks pöörata ka sellele, kuidas koduses keskkonnas hambaarsti suhtutakse. Last ei tohi hambaarstiga hirmutada. Ka nii-öelda lohutavad sõnad „ära muretse, hambaarsti juures ei tehta haiget” või „see pole valus” muudavad väikelapse ebakindlaks. Hambaarstist ei ole üldse vaja pikalt rääkida. „Kõik käivad vahel hambaarsti juures kikusid näitamas, meie lähme ka!” võiks lapsele lõbusalt öelda.

Suuhooldusega tuleks algust teha juba väga varases eas, et kujundada lapsele sellest harjumus. Vältimaks hilisemaid probleeme jäävhammastega, tuleks ka piimahammaste eest kohusetundlikult hoolitseda.