Iga pruudi õudusunenägu leiab aset siis, kui midagi juhtub pulmakleidiga! Viis naist räägivad oma uskumatuna kõlavad lood
Esimene pruut: “Ma maksin oma pulmakleidi eest umbes tuhat eurot, aga mulle väga meeldis see kleit. Õmbleja veel ütles, et ta õmbleb mu rinnahoidja voodri külge (mul on suured rinnad ja tundsin end õlapaelteta kleidis pisut ebamugavalt) ja ma arvasin, et vaevalt see midagi erilist muudab ega proovinud kleiti enne pulmapäeva selga. Keset tseremooniat, peale üht hingetõmmet, rebenes kleit aga selja tagant, luku juurest katki. Umbes kümne minutiga oli mu kleit katki ja kogu mu selga näha. Me saime selle kuidagi korda ja ma jäin ellu, aga see oli päris stressirikas olukord. Õhtul avastasin, et seeliku juurest oli ka kleit pisut katki.”
Teine pruut: “Ostsin endale pulmakleidi ühest Hiina päritolu poest, mille kohta olin ka arvustusi lugenud. Aga kohe peale tellimuse esitamist tundsin end rumalana. Nad küll lubasid mulle, et saadavad sama kleidi, mida pildilt nägin, aga nad ei teinud seda. Ma sain selle kleidi umbes kuu aega hiljem kätte ja ei suutnud oma silmi uskuda. Esimesed 30 sekundit mõtlesin, et mu sõbrad teevad lihtsalt mu kulul nalja, aga see polnud mingi nali. See kleit meenutas mulle Halloweeni kostüümi — kaetud litritega, pits polnud korralikult lõigatud ja see nägi välja hoopis teistsugune kui pildil olev kleit.”
Kolmas pruut: “Käes oli reede, pulmadeni oli jäänud kaheksa päeva, kui ma avastasin, et õmbleja oli õmmelnud mu kleidi külge valed varrukad. Teisipäeval tundus kõik juba parem, aga nad polnud veel tegelikult midagi õmmelnud. Läksin neljapäeval tagasi, kleit istus hästi selga, aga nüüd oli vaja seda veel aurutada ja triikida. Õmbleja lubas, et nad toovad kleidi mulle koju, kui see valmis saab. See juhtus kaks päeva enne pulmi.”
Neljas pruut: “Leidsin endale kleidi, millesse kohe ka ära armusin. Aga see polnud minu suuruses ja oli ka liiga kallis. Mu ema leidis sama kleidi netipoest umbes poole hinnaga ja ostis selle ära. Imetlesin seda kleiti iga päev Pinterestist, kuni see kohale jõudis. See oli minu kleit. Ja, kui see kleit lõpuks kohale jõudis, olin muidugi elevil ja samas ka närviline, aga siis selgus, et see ei istu mulle selga. Umbes viis sentimeetrit jääb puudu, ma ei saanud lukku kinni. Võtsin kleidi seljast ja lihtsalt nutsin. Ja siis selgus veel, et seda pole võimalik tagastada ka.”
Viies pruut: “Kui ma kihlusin, näitasin ühele sõbrale pilti kleidist, mida ma sel tähtsal päeval kanda soovisin. Sellel oli väga sügav V-kaelus. Mu sõber oli nii elevil ja lubas, et tema ema võib mulle sellise kleidi pulmakingiks õmmelda. Olin tänulik ja väga rõõmus.
Kuna kogu aeg oli nii kiire, polnud mul aega seda kleiti enne proovida, kui tseremoonia päeval. Kõik mu sõbrad rääkisid, kui suurepärane see välja näeb ja see tõesti oli ilus. Aga muidugi ka tõsiasi, et see kleit ei taha mul hästi seljas püsida. Meie esimese tantsu ajal vupsas mu rind sügavast kaelusest välja. Kõigi silme all. Minu vanavanemate, ristiema ja onu silme all. Meie esimese tantsu videost on näha ka, kuidas mu abikaasa sellest aru sai ja proovis mu rinda varjata.”
