“Juhin tähelepanu, et need numbrid kogu aeg muutuvad. Vahepeal räägiti ligi 700 juhust, nüüd on neid jälle vähem. Eestis seda haigust leitud pole,” ütleb Eesti nõutuim tipp-plastikakirurg ja rinnavähikirurg dr Siim Simmo. “Pressiteates, mille on avaldanud nii Rahvusvaheline Plastikakirurgide Selts (ISAPS) kui ka Euroopa Plastikakirurgide Selts (EASAPS), on rõhutatud korduvalt, et paanikaks pole põhjust, kuna tegu on siiski äärmiselt harvaesineva haigusega ja õigeaegselt diagnoosides on see täielikult ravitav.”

Naised, kellel on Allergani karedapinnalised implantaadid, peaksid asjasse suhtuma rahulikult. “Kui kaebuseid pole, ei pea mitte midagi tegema. Kindlasti pole vaja automaatselt minna implantaate eemaldama. Seda on korduvalt rõhutanud rahvusvahelised erialased organisatsioonid ja viimati arutasime seda ka Helsingi Ülikoolis peetud ümarlauakohtumisel,” sõnab Simmo. “Tuleb tähelepanu pöörata järgmistele sümptomitele: seroomi ehk rohke vedeliku kogunemine rinnaimplantaadi ümber, palpatsioonil tuntav sõlm rinnanäärmes, mida varem pole olnud, ja punetus või valu. Selliste kaebustega soovitame pöörduda plastikakirurgi poole.”

Kuna rinnaimplantaate kasutatakse väga palju ka rinnataastamisel peale vähioperatsiooni, siis see teema puudutab ka paljusid rinnavähihaigeid.

Millist nõu anda naistele, kes plaanivad rinnaimplantaate panna?

“Naised, kes soovivad rinnaimplantaate, peaksid selle soovi sügavalt enda sees läbi mõtlema. Kindlasti ei soovita ma seda otsust teha uisapäisa ja kindlasti mitte kellegi teise pärast. Tuleb teha kodutööd ja uurida erinevate implantaatide kohta. Kõik info on tänapäeval internetis olemas. Kahjuks on ka palju ülereageerimist ja emotsionaalset infot, mis hirmutab inimesi ja pole teaduspõhine. Samas on väga hea, et asjadest siiski räägitakse,” arvab Simmo.

Kirurgi soovitab ta valida hoolikalt: “Olen seda ka varem öelnud, et kui kõik läheb hästi, siis kohtute temaga vaid mõned korrad, aga kui asjad ei lähe planeeritult, siis olete oma kirurgiga seotud aastateks. Peate usaldama inimest, kelle kätte annate oma tervise.”

Kui tihti peale operatsiooni arsti juures käia?

See, kui tihti käia kontrollis peale operatsiooni, on väga individuaalne. Kui kõik on korras, siis esimene kontroll võiks olla ühe kuni kolme kuu pärast peale operatsiooni. The Health Clinicus kohtub Simmo patsiendiga neli kuni kuus nädalat peale operatsiooni. “Igale kirurgile on tähtis näha oma töö tulemust,” põhjendab ta.

Edasi soovitavad kirurgid vastavalt vajadusele ühe kuni kolme aasta tagant ennast kontrollida. Seda saab teha oma kirurgi juures. Vajadusel tehakse ultraheli või muud rinnauuringud. Oluline on jälgida sümptomeid, millest siin artiklis juba juttu oli. Kui kaebusi pole, pole ka põhjust muretseda.

Suurimad ohud

Enim levivad ohud rinnasuurendusel on palju argisemad, nagu verejooksud peale operatsiooni, infektsioonid, ebasümmeetriad ja armid. Selleks, et operatsioon õnnestuks, on vajalik valida usaldusväärne kirurg ja loota ka veidi õnnele. “Kõiki asju pole võimalik elus ette näha,” lausub Simmo.