Lapsevanemad ei nõustu väitega, et eliitkooli ukse avab vanemate rahakott: sinna pääseb ikka see laps, kel on loogikat ja hea mälu
Tänane Eesti Päevaleht kirjutab, et ukse eliitkooli avab vanemate rahakott, mitte lapse aru ning seetõttu Eesti haridus kihistub — paremal järjel perede lapsed saavad hariduses edumaa ja neil on paremad võimalused ka edasises elus. Oma kogemust jagavad loo kommentaariumis mitmed lapsevanemad, kellest enamik selle väitega nõus ei ole.
1. Oluline on õppimisvõime
“Tõestan vastupidist. Mu oma lapselaps õppis reaalkoolis alates 7. klassist ja see n-ö “kolkakoolist” tulnud laps sai sinna sisse otse, katsete alusel. Olin ise vanaemana temaga kõik need aastad, tema vanemad on vaesed.
Nüüd läheb ta teisele kursusele Tartu Ülikooli, kuhu sai sisse enne lõpueksameid, akadeemilise testi alusel.
Vanem tüdruk läks samal ajal 10. klassi ja lõpetas gümnaasiumi kuldmedaliga. Mis siis ikka tähtsam on? Minu arust õppimisvõime.”
2. Kolkaküla koolist ülikooli
“Õepoeg alustas Tallinnas, Nõmme Põhikoolis (endine 34s), jätkas Harju-Risti Põhikoolis ja sealt edasi Noa-Rootsi Gümnaasiumis ning siis (tollal veel enne Aaviksoo megamuutust) TTÜs Merenduse erialal. Vahepeal võeti sõjaväkke, kus küll pidid kirjutama alla vaikimisvandele, aga sai ka hea kogemuse merel laevas elamisest/töötamisest.
Tahtma peab, siis saab ka kolkaküla koolist ülikooli ja edasi kasvõi kapteniks. Aga kui olulisem on Facebookis istumine, Viru Keskuse ümber “hängimine”, kaaslaste kiusamine, kooli nurga taga suitsu (ja ka narko) kimumine, ega siis ei jõuagi kuhugi mujale, kui EMO elustamislaud välja arvata.”
3. Vaja loogikat ja head mälu
"Absoluutselt õige! Minul analoogne lugu. Eliitkooli saab ikka see, kel on loogikat ja hea mälu. Lapsel see kas on või ei ole, endal ei anna siin midagi teha. Muidugi töökus annab ka teatud tulemuse, kuid sünnipärased eeldused on just kooli saamisel põhilised ja need tehakse sisseastumiskatsetel väga lihtsalt kindlaks. Loomulikult võib juhtuda ka vastupidi, kus eeldused on aga tehet saavutada pole. Rikkus ja ühiskondlik positsioon vanematel võib ehk aidata ainult mõnel üksikul erandjuhul.
4. Tavakoolid on nõrga tasemega
"Me panime lapse erakooli. Oleme kaugel sellest, et oleks jõukad — maksame sellise keskmise autoliisingu summa kuus. Noh, jääb üks auto saamata ja mis siis? Kool, kuhu oleksime pidanud lapse ametlikus korras panema, on väga nõrk. Tulemus on see, et ta käib erakoolis, kus on väikesed klassid, kõik, kes maha jäävad aidatakse järgi, lapsed ootavad sügist, et kooli minna, kodutöid on vähe, koolis jõutakse suurema osa neist ära teha. Õpetajad on noored, sõbralikud ja entusiastlikud. Ja milles me siis süüdi oleme, kui riik ei suuda või ei taha luua süsteemi, kus ka riiklikud koolid oleksid samasugused?"
